Sa ei ole üksi: lõpetame üksinduse külvamise!

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandast saatest tuttavaks saanud Vilma.
Kolmandast saatest tuttavaks saanud Vilma. Foto: Kanal 2

Kanal 2 saatesari «Sa ei ole üksi» toob televaatajani lood inimestest, kes räägivad oma kogemustest selleks, et neidsamu läbielamisi praegu kogevad inimesed leiaksid endas julguse ja jõu tunnistada, et üksi ei pea raskel ajal kunagi olema.

Iga inimese elus on aeg, kus kõik on täpselt nii, nagu peab. On rahulolu ja õnnetunne, mis teinekord kestab ehk isegi aastaid, kui mitte aastakümneid, kuni ühel päeval on järele jäänud vaid üksindus ja vaikus. Öeldakse, et vaikus on hindamatu väärtusega ja seda tuleb osata hinnata. Kuid kui palju peaks olema elu viimases vaatluses vaikust ja üksindust? Saate kolmas osa keskenduski üksindusele. Üksindusele vanemas eas.

Jaan on Lustivere hooldekodus elanud juba kümme aastat. Selle aja jooksul on teda külastatud vaid ühel korral. Mees ise seda tütrele ette ei heida: «Tal on ju kahe väikese lapse kõrvalt kiire,» lausub ta. Kui Jaani saatusest on tema lähedased teadlikud, siis Aivo on teinud teadliku valiku seda ise mitte kellelegi rääkida, et tema juba kaheksandat aastat oma päevi hooldekodus mööda saadab. Mõlemad mehed on kaotanud oma jalad ning liiguvad ratastoolis.

Neid vanainimesi, kes on ise otsustanud oma vanaduse just hooldekodus veeta, on tegelikult aga üsna vähe.
93. aastane Vilma elab üksinda oma maakodus Kiilis. Tema suurimaks sooviks on seal veeta ka oma elu viimased päevad. Vilmal oli ka tütar, kuid ta elas vaid kolmekuuseks. Tema tugiisikuks on täna õetütar. Vapper naine surma ei karda ning viskab oma küürus selja üle naljagi.

Tänapäeval kohtab üha enam inimesi, kes küll väidavad, et armastavad oma vanemaid, kuid millegipärast ei jõuta nendele külla, kuna aega ei ole. Kurb on aga see, et aega oma laste ja lastelaste jaoks ei taha enam leida ka paljud vanavanemad. Leitakse, et olulisem on kaasa elada teleseriaalide osatäitjatele ja nende eludele, kui oma laste omadele. Me ise külvame üksindust.

Kõige suurem kingitus, mida üksteisele teha saame, on meie aeg. Materiaalselt saame oma vanemaid küll toetada, kuid kust saavad meie esivanemad siis hingetoitu? Meie vanemad aitasid meid siis, kui olime väikesed ja väetid. Nüüd on meie kord. Näidata pisukest tänu sellega, et läheme külla nendele, tänu kellele siin üldse oleme!

«Sa ei ole üksi» Kanal 2 eetris kolmapäeviti kell 21.00.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles