Anoreksia on söömishäire, mille all kannatab tegelikult rohkem inimesi, kui iial arvata võime. Hooaja viimases saates jagasid lugu oma võitlusest kolm noort naist ja teismelise tüdruku ema, kes enda õuduseks avastas, et tüdruku päevasöök oligi pikka aega vaid saiake ja limonaad.
Anorkesiat põdev inimene näeb oma keha paksemana kui see tegelikult on. Mis saab näljatundest? Sellega on võimalik harjuda. Pea käib küll ringi, aga tahtejõud sale välja näha ning mitte süüa võidab selle. Isegi siis, kui haigust põdev inimene saab mõistusega aru, et tema käitumine on vale, on sellest väga raske välja tulla. Ka saates osalenud spetsialisti sõnul ravi korral kiireid võite ei tule. «Kõige raskem ongi ravi alguses see, kui inimene ise probleemi ei tunnista – haiget sunnitakse sööma ning seepeale anorektiline käitumine hoopis süveneb – tehakse kõik, et toitumisest hoiduda.»
Kaidi on noor sportlane, kes tänaseks on teinud anoreksiaga lõpparve. Haiguse tipphetkel kaalus ta 173cm juures vaid 43 kilogrammi ning sellest, et ta söömisele – või õigemini, mitte söömisele, liialt tähelepanu pööras, sai Kaidi alles aru tagantjärgi. Terveks sai naine siis, kui sai teada, et saab emaks.
Kurb on tõsiasi, et selle haigusega ei võitle vaid täiskasvanud naised. Anoreksia levib ka 10-12 aastaste tütarlaste seas, kelle jaoks on kõige tähtsam olla modellilikult peenikene. Tehakse ebanormaalselt palju trenni, oksendatakse, kuritarvitatakse kõhulahtisteid, jäetakse vahele nii hommiku-, lõuna- kui õhtusöök. Mida noored tüdrukud aga ei tea, on see, et iga kümnes anoreksiat põdev inimene sureb.
Anoreksia ei ole haigus, mille üle nalja teha. Kui tundsid end või sõpra tänases loos ära – pöördu kindlasti spetsialisti poole, kes sind hukka ei mõista ja aidata oskab. Võitlus söömishäirega võib viia maohaavandite, tõsiste südame-, neerude- ja maksa- ning söögitorukahjustusteni.