Soome uurijad tegid kindlaks, et regulaarne trenn võib lastel stressi leevendada. Teadlaste sõnul on füsioloogilisestressi reaktsioon madalam neil lastel, kes võtavad osa erinevatest liikumistegevustest, võrreldes vähemaktiivsete eakaaslastega.
Aktiivsed lapsed saavad stressiga paremini hakkama
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
3. aprill 2013, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsinki ülikooli teadurid leidsid seose lapse füüsilise aktiivsuse ja tema stressihormoonide taseme vahel, vahendab yle.fi. «Stressihormoonide tase pingelistes olukordades oli aktiivsetel lastel madalam kui teistel,» selgitas väitekirja juhtiv autor Silja Martikainen.
Uuringu käigus jaotati lapsed rühmadesse selle põhjal, kui palju nad trenni teevad. Kõige aktiivsemad olid lapsed, kes tegid päevas vähemalt tund aega trenni, näiteks jooksid. Uuring, mis avaldatakse ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, jälgis laste spordiharjumusi ühe nädala jooksul. Lisaks jälgisid uurijad, kuidas saavad lapsed hakkama pingelistes situatsioonides.
«Neil paluti arvutada ja jutustada lühijutte kahest inimesest koosnevale kuulajaskonnale. Me uskusime, et võõraste inimeste ees esinemine ja see, et neid hinnatakse, on neile piisavalt pingeline. Sellist olukorda võivad nad kogeda ka koolis,» ütles Martikainen.
Uuringus osales 250 8-aastast last. Soome teadlaste uuring on esimene, milles on keskendutud just laste füüsilise aktiivsuse ja stressi vaheliste seoste uurimisele.
Ka mäng on hea treening
Teadustöös toodi lisaks välja oluline tõik, et aktiivne eluviis ei pea tingimata tähendama organiseeritud sporti, sest see peaks olema lastele nauditav. «Vaba mänguaeg on väga hea alternatiiv ja ka see võib olla väga intensiivne treening,» märkis Martikainen.
Uurija sõnul on viimastel aastatel leitud üha enam tõendeid selle kohta, et füüsiline aktiivsus ja emotsionaalne heaolu on omavahel tugevalt seotud. «Treening on seotud depressiooni ja ärevushäire sümptomitega. Piisav füüsiline koormus aitab neid sümptomeid vähendada ja seda nii täiskasvanute kui laste puhul,» teatas Martikainen.