Kas joosta või kõndida – selles on küsimus

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii jooksmine kui ka kõndimine on tervisele kasulikud.
Nii jooksmine kui ka kõndimine on tervisele kasulikud. Foto: SCANPIX

Kõndimine ja jooksmine on täiskasvanute hulgas kõige populaarsemad füüsilised tegevused. Pikalt on arutatud selle üle, kumb neist on tervisele kasulikum. Hiljuti viidi Ameerikas läbi mitu uurimust, mis vastandasid omavahel jooksmist ja kõndimist, kirjutab The New York Times.

Uurimuste järeldus? Jooksmise või kõndimise kasulikkus sõltub pea täielikult seatud eesmärkidest.

Näiteks neile, kes soovivad kaalu langetada, on jooksmine igal juhul kasulikum. Seda tõestas eelmisel kuul Lawrence Berkeley rahvuslikus laboratooriumis läbi viidud uurimus, mis avaldati pealkirja all «Jooksmine tagab suurema kaalukaotuse kui kõndimine». Põhjalikus uurimuses osales 15 237 kõndijat ja 32 215 jooksjat, keda uuriti kuue aasta jooksul ja võeti arvesse nende kaalu, vööümbermõõtu, toitumisviisi ja nädalast trennikoormust.

Kuue aasta jooksul kaotasid jooksjad kõndijatest tunduvalt enam kaalu. Kõige enam positiivset mõju avaldas jooksmine üle 55-aastastele jooksjatele: selle vanusegrupi jooksjad ei jooksnud küll palju ja kulutasid nädalas napilt rohkem kaloreid kui kõndijad, kuid nende kehamassiindeks ja vööümbermõõt olid sama vanuse grupi kõndijatest tunduvalt väiksemad.

Teadlased ei oska aga kindlalt seletada, miks jooksmine aitab kõndimisest paremini kaalu langetada. On selge, et jooksmine on raskem ja kulutab seegi tunnis rohkem kaloreid. Kõndijad kui kergema tegevuse harrastajad veedavad aga nädalas siiski rohkem tunde trenni tehes ja seega kulutavad kokku jooksjatega sama palju kaloreid. Siiski on pikas perspektiivis jooksjate hulgas kaalulangus aga suurem.

Üheks võimaliuks seletuseks on jooksmise mõju söögiisule. Wyomingi ülikoolis läbi viidud uurimuses võrreldi jooksjate ja kõndijate söögiisu peale tunni aja pikkus trenni. Vabatahtlikud uurimuses osalejatel lasti peale trenni süüa laia valikuga Rootsi laua taga ja huvitaval kombel tarbisid jooksjad 200 kilokalorit vähem kui nad trenniga kulutasid, kõndijad aga sõid 50 kilokalorit rohkem kui nad kõndimise ajal kulutasid. Inimesed, kes aga tund aega niisama istusid, tarbisid ka kõndijatest 300 kilokalorit rohkem!

Jooksjate veres leidus suuremal hulgal ka hormooni nimega peptiid YY, mida seostatakse toiduisu vähendamisega.

Seega aitab jooksmine vähem süüa.

Kui kaalu langetamine aga eesmärgiks pole, on kõndimine üldisele tervisele sama kasulik või isegi kasulik kui jooksmine. Näiteks avaldati sel kuul uurimus, mis leidis, et nii jooksmine kui ka kõndimine vähendavad võrdselt hall kae tekkeriski.

Üks teine uurimus leidis aga, et jooksjatel oli võrreldes mitte trenni tegevate inimestega palju väiksem kõrge vererõhu risk, madalam kahjuliku kolesterooli tase ja vähenenud diabeedi ja südamehaiguste risk. Kuid kõndijate tervis oli veel parem. Näiteks kui jooksjad vähendasid üle päeviti tund aega joostes oma südamehaiguste riski 4,5 protsenti, siis kõndijad vähendasid sama palju energiat kulutades südamehaiguste riski lausa 9 protsenti.

Kokkuvõtteks on jooksmine kasulikum siis kui eesmärgiks on kaalu langetamine, kõndimine aga lihtsalt tervise parandamiseks. Kõige tähtsam on aga see, et nii jooksmine kui ka kõndimine on tervislikumad kui mitte midagi tegemine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles