Anu Saagim: täiuslikud naised?
8. juuni 2013, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas sina tead, mida mees sinust selja taga räägib? Või tegelikult – kuidas ta seda teeb? Olen hiljuti sattunud seltskondadesse, kus pidin vastu tahtmist pealt kuulama meeste klatšijutte naistest. Oma naistest. Kõik nad on rääkinud kaasadest vabatahtlikult, ilma et keegi neid kuidagi pinninud oleks. Täiskasvanud eesti mehed. Täiesti kaines olekus. Ja need meestejutud on mind tõsiselt üllatanud.
Varem olen lihtsalt huviga kuulanud, mida mehed üldiselt meist kui õrnema soo esindajatest omavahel räägivad. Milliseid nalju viskavad ja kuidas neile reageerivad. Nüüd köitis minu tähelepanu pigem see, millises võtmes mehed kaasadest omavahel olles rääkisid.
Toon, kuidas mehed ütlesid «meie proua», «naisuke» või «emand», paljastas rääkija kohta nii mõndagi huvitavat. Nendest fraasidest heiastus pigem soojust ja koosolemise lihtsust – ning mis kõige olulisem, rõõmu ja tervet huumoritki. Hääletoongi oli juba selline eriline, et isegi lause «Meie kodus käib praegu tummfilmi nädal» kõlas justkui suure ja igavese armastuse püha sakrament.
Huvitav, kas naised ise teavadki, kui kaunilt mehed nendest selja taga või sõprade ringis räägivad? Või komistasin lihtsalt haruldast sorti isaste otsa? Meeste otsa, kellel on unelmate kaasad ja täiuslikud kooselud?
«Ei ole,» ütles mulle üks kamraadidest, kui imestasin kogu selle asja üle valjuhäälselt mõnusal veiniklubi õhtul. Mitu samas seltskonnas istunud meest tunnistas, et tegelikult on äärmiselt harvad need korrad, kui mehed kiruvad oma naisi sõprade kuuldes.
Kui tekibki mingeid probleeme, siis oma naist mängu ei tooda, veel vähem mainitakse, kinnitasid nad. Ja arutelu käigus selgus seegi, et meeste arvates kirume meie, naised, hoopis oma mehi sõbrannade seltskonnas mitu korda rohkem. Suisa halastamatult. Kas tõesti?
Mõtlesin pisut asja üle järele ja tõdesin, et seegi pole tõsi. Puhas väljamõeldis! Ega meiegi armasta oma meest sõbrannade ees alla lasta või lolliks teha. Millise mulje see meist endist jätaks? Isegi kellegi teise mehe kirumist on vastik pealt kuulata, mis siis veel enda oma nahutamisest või sopaga ülevalamisest rääkida. Sellest tekivad – kui mitte kohe, siis hiljem kindlasti – vastikud süümekad ja kahetsus.
Südamesõbrannale suures vimmas või avameelsushoos puistatud hingevaluga on loomulikult hoopis teised lood. Väga lähedaste ringis paljastavad naised üksteisele üsnagi keerulisi teemasid kooselust, perest, argipäevast … Ja jumal tänatud! Selle üle tasuks meestelgi rõõmustada. Just tänu viimasele on ennetatud nii mõnigi tõsisem riid ja võib-olla ka pöördumatu lahkuminek.