Paide karateklubi suvelaagrites käivad lapsed kahes vahetuses, noorimad on 7-aastased. Pika aja jooksul lastega tegelenud treener on märganud, et laste oskuste ja suhtumise tase on kõvasti langenud. Näiteks räägitakse Alti selgitusel tänapäeval loomingulisest kasvatusest, kuid kui kavasid või esinemisi ette valmistades selget suunda ette ei näita, siis jäävad lapsed tükk maad rohkem hätta kui varasematel aegadel.
«Ajad on teised,» märgib Alt, miks selline olukord on tekkinud. «Varem pöörati ehk rohkem rõhku teadmistele. Lugemus on selgelt väiksem ja võib-olla ka kodudes ei pöörata sellistele asjadele piisavalt tähelepanu.»
Näiteks ei saanud treeneri sõnul üks lapsevanematest aru, miks peakski tema laps põrandat pühkima või koristama, kui temast ei saa tulevikus koristajat. «Mina jälle ütlen, et see on elementaarne iseendaga hakkama saamine. Tavaline oskus.»
Lapsed vabandavad end juhendaja sõnul tihti välja sellega, et kodus nad midagi tegema ei pea. «Ilmselt on vanematel teatud mõttes mugavam kõik asjad ise ära teha, kui hakata lapsega arutama, et kas peab või ei pea,» nendib ta. «Tundub, et lastevanematel on ka seda «peab» julgust vähem ja natuke rohkem on käegalöömist, et ennast nendest kohustustest vabastada.»
Lisaks igapäevastest kohustustest loobumisele üritavad paljud lapsed Alti sõnul ka tegevustest eemale hoida. Kui treener üritab olukorra põhjustes selgusele jõuda, siis toovad lapsed sageli vabanduseks, et nad kas ei viitsi või pole neil parasjagu tuju. «Siis tuleb välja, et nad pole seda tegevust kunagi eriti teinud ja leitakse miljon vabandust, miks ei ole. See tähendab ju, et ka tulevikus on harjumus kõige eest peitu pugeda ja ei julgeta uusi asju proovida,» arvab pettunud treener, kes tahaks, et lastel oleks rohkem pealehakkamist. «Kui esialgu ei tule hästi välja, siis harjutades läheb paremaks. Ma arvan, et see oleks neile endale kasulik, et nad ei peaks ennast peitma kogu aeg.»
Treener lisab, et ta ei taha ka seda, et lapsed rivis marsiks ja oleksid surmtõsised ning iga hommik pühalikult oma voodit teeks. Laps peab olema laps, aga samas peab ta iseseisvalt hakkama saama. Lisaks rõhutab ta, et pole lastes pettunud, vaid tahab pöörata tähelepanu sellele, mis võiks olla oluline laste suunamisel. «Toredad lapsed olid, omaette lahedad, igaüks isemoodi ja nii nagu me kõik oma plusside ja miinustega.»
Tarmo Alt kirjutas pärast viimast laagri juhendamist oma mõtted Facebooki ja tema postitust on jagatud juba ligi 3000 korda. Postimees avaldab muutmata kujul pisut pikema variandi nõuannetest, mille treener saatis ka laagris osalenud laste vanematele.
1. Rääkige lastega rohkem.
2. Pange nad vastutama enda ja ümbruse eest.
3. Ajage neid rohkem õue - las mängivad PÄRIS lastemänge, sealt õpivad nad rohkem reaalseks eluks vajalikku.