Video: tüüpilised vaevused raseduse lõpus

Raseduse ajal toimub naise organismis terve rida muutusi ja muutub ka naise vaagen, kirjutab Emmedeklubi. Rasedusehormoonide mõjul muutuvad vaagna sidemed elastsemaks, venivamaks ja ka tundlikumaks. Ühtlasi võib põhjustada lapse kasvamisest tingitud surve vaagnale ka valu puusades, häbemeluu juures ja alaseljas.

Raseduse kasvades tuleb õppida oma keha säästma ning end veidi teistmoodi liigutama. Näiteks autost välja tulles tõsta mõlemad jalad korraga välja ja alles siis tõuse püsti. Voodist välja tulles pööra end kõigepealt küljele ja seejärel tõuse istuma.

Väga paljudel inimestel on istuv töö. Siinkohal tuleks jälgida oma kehahoiakut ning kindlasti istuda sirgelt. Vahepeal tõuse töölaua tagant püsti ja siruta end. Hea mõte on laua taga hoopis võimlemispallil istuda. Füüsist aitab tugevdada ka joogas käimine või võimlemisharjutuste tegemine.

Magades võid kahe jala vahele panna padja - see aitab selja ja vaagna ära fikseerida. Väldi lösutavaid asendeid, sest need koormavad alaselga kõige rohkem.

Kasvav beebi muudab ka hingamise raskemaks. Siinkohal tuleb kasuks mõõdukas treening, mis aitab püsida raseduse ajal terve ja vaevustega paremini toime tulla. Sobilikud on vesivõimlemine, rasedate võimlemine ja jooga.

Lisaks liikumisele tuleks jälgida ka oma toitumist. Rase peaks sööma tihti ja väikeseid koguseid korraga. Päevas peaks olema vähemalt kolm sooja toidukorda ja sinna vahele mõned kerged suupisted. Korraga kõhu väga täis söömine võib rasedale põhjustada ebamugavustunnet, õhupuudust ja kõrvetisi.

Raseduse jooksul tekivad tursed, sest raseduse jooksul vere ja vedeliku kogus organismis suureneb. Tursete tekkimist võiks proovida vältida. Selleks tuleb tarbida piisavalt vedelikku, piirata oma menüüs soola tarbimist ja liikuda rohkem.

Kõige tavalisemalt tekivad tursed jalgadele ja sõrmedele - need ei näita veel probleemi olemasolu. Siiski tuleks jälgida seda kui näole või silmadele tekivad tursed, sest need võivad viidata preeklampsiale ja sel juhul tuleb koheselt pöörduda oma ämmaemanda poole. Preeklampsia puhul võib platsenta, mis on lapse ellujäämiseks hädavajalik, emakaseinast lahti lüüa.

Lisaks tugevatele tursetele ja sellega kaasnevale kiirele kaalutõusule, võivad preeklampsiale viidata ka tugevad peavalud, mustad täpikesed silme ees, kohin kõrvades või ebamugavustunne ülakõhus.

Paljud naised tunnevad enne sünnitust teatud aja vältel ebatuhusid ehk Braxton-Hicksi kokkutõmbeid. Tegelikult valmistab naise organism ennast sünnituseks ette juba mitu nädalat enne tähtaega. Emakakontraktsioonid, mida me raseduse lõpus tunneme, on tegelikult olemas kogu raseduse vältel. Raseduse lõpul muutuvad need sagedasemaks ja võib tekkida ka regulaarsus. Vahel võivad sellega kaasneda ka raskustunne ja menstruatsiooni valu meenutav tunne. See võib kestma jääda mõne tunni vältel, näiteks iga 20 minuti tagant, aga kui tegemist on ebatuhudega, lähevad nad mõne aja pärast mööda. Vesi lõõgastab lihaseid ja tavaliselt vanni või duši alla minnes lähevad ebatuhud üle.

Braxton-Hicksi kokkutõmbed hakkavad mõnel naisel juba 36. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmbed on normaalsed, sest emakas on lihaseline organ ja valmistab ennast sel viisil sünnituseks ette. Kui aga enne 36. nädalat muutuvad emaka kokkutõmbed regulaarseks ja jäävad püsima, võiks kindluse mõttes arsti juurde minna, et välistada võimalus, et tegu oleks enneaegse sünnitusega.

Keha valmistab ennast sünnituseks ette. Võid tunda eelnevalt mainitud emaka kokkutõmbeid, su limaskestad võivad tursuda ning tupevoolus suureneda. Mõnel naisel võib raseduse lõpus iiveldus tagasi tulla ja isu on kehveneda. Sageli käib kõht paremini läbi, sest keha puhastub.

Umbes 2 nädalat enne sünnitust laskub lapse pea vaagnasse. Selle tulemusel suureneb surve vaagnale ja põiele, ent samas muutub hingamine kergemaks. Mõnel naisel võib enne sünnitust limakork ära tulla. Mõnel juhtub see mõni nädal enne sünnitust, samas teine kohtub limakorgiga alles sünnitusel, või jääb tal see üldse nägemata. Kõik need märgid viitavad algavale sünnitusele, aga nende järgi ei saa siiski ennustada, millal sünnitus algab.