Mida naised tahavad?

Seda, mida mehed tahavad, teame me küll. Enamasti on meeste seksuaalsus korrapärane, järjekindel ja püsib ühes suunas. Heteroseksuaalne mees ongi heteroseksuaalne mees. Kui ta näeb heteroseksuaalset seksi, suureneb tema soov seksida. Homoseksuaalne seks jätab teda külmaks nii füüsiliselt kui vaimselt. Mehe vaimne erutumine ja füsioloogiline erutumine (mõõdetud on peenise paisumist) on kenakesti korrelatsioonis, selgitab doktor Noam Shpancer ajakirjas Psychology Today.

Viagra edu näitab ilmekalt, kui lihtne on mehe seksuaalsus. Viagra iha ei tõsta, tänu sellele suureneb verevool peenisesse, mis laseb erektsioonil tekkida. Tuleb välja, et muud polegi vaja. Kui peenis paisub, on iha juba olemas.

Naiste puhul on aga olukord veidi keerukam. Uuringud on näidanud, et naise kehale meeldib kõik või see vähemalt reageerib kõigele (või nagu küünikud ütlevad – naine ei tea ise ka, mis talle meeldib). Naise füsioloogiline erutumine (mõõdetud on tupeniiskust) võib toimuda pea iga seksuaalakti nägemise peale: mees naisega, naine naisega, mees mehega. Isegi loomade paaritumise nägemine võib naisel tekitada füsioloogilise erutuse.

Tuntud antropoloog Sarah Blaffer Hrdy California Davise ülikoolist on avaldanud arvamust, et selline erutumine on tekkinud evolutsiooni käigus. Selle teooria järgi muutub vagiina niiskeks igasuguste läheduses olevate seksuaalsete vihjete peale, et kaitsta naist juhuks, kui teda vägistatakse või kui tema kallal kasutatakse seksuaalset vägivalda. See erutus pole seega tingimata seotud ei naise seksuaalihade, soovide, ega ka seksuaalsete eelistustega. Sest olgem ausad, kuigi uuringu käigus võis naistel pärdikute seksimist vaadates tupp niiskeks minna, ei tähenda see, et nad tegelikult ise pärdikuga seksida sooviks.

Tõepoolest, tuleb välja, et erinevalt mehest ei näita naise kehaline reaktsioon päris täpselt tema vaimseid soove. See on ka üks põhjus, miks Viagra naistele ei mõju. Füüsiline valmisolek ja iha ei pruugi olla omavahel seotud. See, et naine saab seksita, ei tähenda, et ta seda tahaks.

Aga mida ta siis tahab?

Sellele küsimusele pole sugugi lihtne vastata.

Ühelt poolt on piisavalt tõendeid, mis näitavad, et naisele on kõige olulisem intiimsus ja emotsionaalne lähedus seksuaalpartneriga. Selle põhjused tunduvad lihtsad ja loogilised. Naisel pole liiderlikkuseks ka palju võimalusi, arvestades seda, et tal on vaid üks emakas, milles ta saab kanda üht (või sama mehe mitut) loodet korraga. Kuna naine ei ole seemendaja rollis, pole tal vaja järglaste saamiseks magada võimalikult paljude partneritega. Erinevalt mehest kannatab naine suurema tõenäosusega seksuaalvägivalla all, tal on ka rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, rääkimata siis sellisest erilisest riskist, milleks on rasedus. Naisel tasub olla seksuaalpartneri valikul eriti ettevaatlik. Lisaks on naisel orgasmi saamine keerukam kui mehel. Seetõttu pole naisel juhusliku ja anonüümse seksi nautimine nii lihtne kui mehel. Kõike seda arvesse võttes on naisel mõistlik enne vahekorda oma partnerit hästi tundma õppida, kui ta tahab seksi nautida ja riske vältida. Siit võiks järeldada, et naised tahavad ainult suhet, mitte seksi; nad vajavad stabiilset ja intiimset suhet selleks, et erutuda ning on seetõttu abieluks lausa loodud. Probleem lahendatud?

Ei saaks öelda. Esiteks on värskemad uuringud näidanud, et seksuaalpartnerite arvu vahe kahe soo vahel on oluliselt vähenenud või koguni olematu. Selliste tulemusteni on jõutud näiteks valedetektori testi abil, kui naistele kinnitati, et nende ausust ei kasutata ära ja nad jäävad anonüümseks. Teisisõnu, kui naine tunneb, et ta võib vabalt tõtt rääkida ja ei pea midagi kartma, siis ei erine tema jutt suuresti mehe omast. Veelgi enam – kui naine on kindel, et olukord on turvaline ja et seks võib olla rahuldav, siis astub ta sama suure tõenäosusega juhuslikku vahekorda kui meeski. Evolutsioonipsühholoog David Buss väidab, et naise kalduvust püsisuhte ajal ringi vaadata saab tuletada ka mehe armukadedusest. Meeste armukadedust esineb igas ühiskonnas. Kui naised tõesti pole huvitatud abieluvälistest suhetest, siis miks on mehed nii kahtlustavad ja armukadedad? Milleks on vaja liiklusmärke tänaval, kus liiklust pole?

Teiseks näitavad värskemad uuringud ka seda, et inimseksuaalsus on kohandunud sperma konkurentsile. Minevikus oli naise eesmärk olla vahekorras mitme mehega lühikese aja jooksul, et nende sperma võistleks isaduse nimel vagiina sees. Nii et kuigi naisel pole endal võimalik oma seemneid soovijatele pakkuda, on tal võimalus valida meeste seemnete vahel. Hiljutised uuringud näitavad, et naise seksuaaliha sõltub olulisel määral menstruaaltsüklist. Viljakatel päevadel eelistavad naised mehi, kel on kõrge testosteroonitase ja kes pole monogaamse suhte jaoks põige parem valik, aga kel on väärt geenid. Raske on hinnata, kui paljud abielunaised salamisi selle impulsi ajel ka midagi ette võtavad, aga on näha, et meie primaatidest sugulaste seas on seda tüüpi «sperma röövpüük» üsna normatiivne.

Ka mehed on selleks võistluseks valmis. Näiteks leidis Manchesteri ülikooli bioloog Robin Baker, et spermarakkude hulk mehe spermas ei sõltu sellest, millal ta viimati ejakuleeris, vaid sellest, millal ta viimati oma naisega seksis. Kui viimasest vahekorrast on palju aega möödas (mis suurendab võimalust, et vahepeal on naise vagiinasse sattunud kellegi teise seemet), siis sisaldab mehe sperma rohkem spermarakke, et tõsta tema konkureerimisvõimalusi. Seks pärast pikka pausi on pikem ja intensiivsem. Seda seetõttu, et pikem vahekord suurendab naise orgasmi saamise võimalusi. Bakeri ja bioloog Mark Bellise uurimused näitasid, et naise orgasmiga kaasnevad emakalihaste kokkutõmbed aitavad spermat vagiinas kinni hoida ja munasarjade poole suunata. See tõstab viljastamise võimalust.

Tõendid näitavad, et sagedamini annavad lahutusi sisse naised kui mehed. Lisaks saavad naised abielust vähem kasu kui mehed, mis puutub tervisesse, õnnetundesse ja varasse. Psühholoogid ja abielunõustajad teavad ammugi, et kuigi naine võib olla mehega lähedane, ei pruugi ta tunda mehe vastu seksuaalset külgetõmmet. Kanada uurija Meredith Chivers leidis, et abielunaise seksuaalhuvi oma mehe vastu kaob tunduvalt varem kui mehel naise vastu.

Kui naise iha sütitajateks on peamiselt monogaamia, intiimsus ja suhtlemine, siis miks kaob tema huvi mehe vastu, kes on truu ja üdini oma? Miks kaob suhtest kirg? Miks ihalevad naised salaja välismaa mehi? Miks nad ei naudi oma abielu hüve? Miks nad tahavad nii kärmelt abielu lõpetada?

Uute uurimuste valguses ei pea vana arusaam enam vastu. Naine ei olegi alati see, kes monogaamiat naudiks. Esile tõuseb hoopis uus arusaam, et naise seksuaaliha on võimas, paindlik ja keeruline, isegi suhteid õõnestav.

Arengupsühholoog  Lisa Diamond Utah ülikoolist leidis, et erinevalt meestest, kelle seksuaaliha suurenedes «kitseneb», on himurad naised üllatavalt avatud orientatsiooniga. Kõrgema libiidoga naised tunnevad suurema tõenäosusega tõmmet mõlema soo poole.

Nevada ülikooli teadur Marta Meana on provokatiivselt väidelnud, et naise seksuaalsust juhib soov olla ihaldatud. Tema sõnul ei mõju naisele erutavalt mees, keda justkui kõik naised peaksid ihaldama (mees, kes kohtleb naist väärikalt ja võrdselt; on aupaklik; tahab rääkida ja meeldib naise vanematele). Vastupidi, just need omadused naisele ei meeldi.

Meana selgitusel aktiveerub naise iha siis, kui ta tunneb, et mees on tema järele hull, mitte ei suhtu temasse mõistuspäraselt, ettevaatlikkusega. Samal kontseptsioonil on üles ehitatud kõik naiste erootilised romaanid. Sellest küljest vaadatuna ei ole naise seksuaalsoov «poliitiliselt korrektne» ning ei vasta meie ootustele või ühiskondlikele väärtustele. Iha ei sõltu reeglitest, vaid nende eitusest. See on ka üks põhjustest, miks erinevates kultuurides üritatakse seda kontrollida, piirata ja mujale suunata.

Marta Meana lasi meestel ja naistel vaadata meeste-naistevahelisi kontakte ja jälgis samal ajal nende silmade liikumist. Ta leidis, et seksuaalolukorras huvitavad mehi ja naisi erinevad aspektid. Mehed vaatasid naisi. Naised vaatasid mõlemat sugu võrdselt. Nad keskendusid mehe näole ja naise kehale. Sellest võis järeldada, et naisi erutas naise keha (millega nad ennast samastasid) ja mehe himur pilk, mida nad ihaldavad.

Sellest järeldas Meana, et naise seksuaalsus on enesekesksem kui mehel. Mehe fantaasiad põhinevad rahulduse pakkumisel, mitte selle saamisel. Oma fantaasiates näevad mehed, et naine saab orgasmi, mitte nemad. Naised näevad, et mees ei suuda oma iha naise vastu kuidagi kontrollida. Mehed tahavad naisi erutada, naised tahavad, et mehed seda teeksid. Marta Meana selgitusel on naise tõeline orgasm olla ihaldatud ja tema sõnades võib peituda tõde. Kas poleks mitte naised kadedamad ihaldatud kauni naise peale, kes pole võimeline orgasmi saama, kui koleda ja tõrjutud naise peale, kel pole orgasmi saamisega probleeme?

Meana kinnitusel selgitab see teooria ka vägistamisfantaasiate olulisust naiste seksuaalfantaasiate repertuaaris. Selle arusaama järgi ei ole vägistamisfantaasiad ajendatud masohhistlikust soovist olla alandlik, vaid naise soovist olla nii hirmsasti ihaldatud, et mees ei suuda end kontrollida. Selle loogika järgi ei taha naine haiget saada, vaid ta alistub meeleldi mehele, kes ei ole võimeline enda ihasid ohjama, sest naine on talle nii ihaldusväärne.

Sellest vaatenurgast peaks monogaamne suhe naisele teatud tasandil sobima: abielu on turvaline, intiimne ja laste kasvatamine on kergem. Teisest küljest lämmatab monogaamsus naise seksuaaliha.

Lõpuks tundub, et naise iha on paradoksaalne ja kahe vastuolulise soovi vahel on pinge. Ühelt poolt tahab naine stabiilset, usalduslikku ja kindlat suhet. Teiselt poolt jälitab teda soov olla mehe ülimaks ihalduse objektiks.

Huvitav oleks teada, kas Freud oleks sellise selgitusega rahule jäänud.