Laktoositalumatuse korral asenda piim keefiriga

Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi nimega laktaas, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast, suurim protsent üldiselt on aafrika ja aasia päritolu inimestel. Laktoositalumatus sõltub suurel määral sellest, kui pikk on rahva piimatarvitamise harjumus. Pikemaajalise tarbimise korral on ka suurem tõenäosus vajaliku ensüümi olemasoluks enamikul elanikkonnast. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav ning seda ei saa ravida. Osaliselt võib hüpolaktaasiat esineda ka paari nädala jooksul pärast soolehaiguste põdemist. Ensüümi aktiivsus on suurim just esimestel eluaastatel ning võimekus piimasuhkrut seedida langeb vanuse kasvades.

Laktoos on disahhariid, mis imendub läbi peensoole seina alles siis, kui see on lagundatud kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja galaktoosiks. Lõhustumine toimub peensoole limaskesta pinnal ensüüm laktaasi toimel. Mõnedel inimestel on laktaasi vähe või puudub see täielikult ning selle tulemuseks on halvenenud piimasuhkru seedimine. Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora selle lagundab, tekitades gaase ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni, esineb iiveldust. Need sõltuvad ühekordselt tarbitud piimasuhkru kogusest ning individuaalsest piimasuhkru taluvusest.

Imikutel ja väikelastel tuleb sageli ette ka piimaallergiat, mille puhul reageerib organism hoopis piimavalgule. Piimaallergia väljendub nahalöövetena, esineb ka hingamisraskusi ning enamasti möödub see neljandaks eluaastaks.

Eelista hapendatud piimatooteid

Hüpolaktaasia korral ei tohi piimatooteid mingil juhul toidulaualt ära jätta, kuna neis sisalduv kaltsium on organismile igapäevaselt äärmiselt oluline. Kergemini talutavad on hapendatud piimatooted, kus piimhappebakterid on laktoosi osaliselt lõhustanud. Eelistada võiks ka probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid. Samuti leidub poeriiulitel laktoosivabu piimatooteid. Soovitav on tarbida keefirit, hapupiima, jogurteid, juustu, mõõdukalt hapukoort, kohupiima, kodujuustu, sulatatud juustu, võid ja majoneesi. Vähem süüa või päris loobuda tuleks piimast, kakaost piimaga, rõõskkoorest, piimašokolaadist, piima- ja koorejäätistest, petist, piimakokteilidest ja ka küpsetamiseks mõeldud piimapulbriga pulbrisegudest. Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ning sojatooted, mille juurde tuleks kindlasti valida D-vitamiinirikkaid toiduaineid. Toeks on ka kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavad toidulisandid.

Ühtlasi tuleks tähelepanu pöörata teistele toiduainetele, mida esmapilgul ei oskagi kahtlustada, kuna neid otseselt ei valmistata piimast, kuid mis siiski sisaldavad laktoosi. Konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise huvides lisatakse toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidesse. Toiduaine sisaldab laktoosi, kui koostises esineb järgmisi sõnu: piim, piimapulber, lõssipulber, piima kõrvalsaadused, vadak, kohupiim, juustumass jne. Laktoosi kasutatakse ka farmaatsiatööstuses ravimites tabletile massi andva täiteainena. Seetõttu tuleks laktoositalumatusega patsiendil hoolikalt uurida iga toiduaine ja ravimi koostist.

Apteegist saab tuge

Alati ei ole aga võimalik laktoosi vältida. Näiteks külas või väljas söömas käies, kui toidu valmistamine on olnud kellegi teise kätes. Inimene, kel on raske hüpolaktaasia või kes kergema probleemi korral soovib vähendada seedehäirete teket piimtoodete söömisel, saab abi laktaasiensüümi sisaldavatest tablettidest või kapslitest. Neid võetakse 1-2 tükki enne laktoosi sisaldava toidu söömist, kuid kindlasti sõltub annus ka toidu kogusest, selle laktoosisisaldusest ning inimese laktoositaluvusest. Piima või piimatooteid võib ka eelnevalt töödelda, puistates kapsli sisu toidu pinnale ja lastes sel mõni aeg toimida. Seejuures tuleks vältida toidu liiga kuuma ja külma temperatuuri. Seedeprotsesside juures on abiks ka aeg-ajalt kuuridena piimhappebaktereid sisaldavate probiootikumide kasutamine.

Kahtluse korral saab laktoositalumatust ise välja selgitada, jättes paariks päevaks menüüst välja kõik piimatooted. Seejärel lisada toiduvalikusse tagasi fermenteeritud ja hapendatud piimatooted ning jälgida tunni jooksul pärast söömist kõhuprobleemide esinemist. Lõplik diagnoos pannakse eelnevalt arstiga konsulteerides, kes võib täiendavalt soovitada teha laktoosi tolerantsustesti või vesinikuhingamistesti.

Tervislik piimaviin

• Keefir pärineb Elbruse jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati keefiri valmistada ainult Osseetias ja Karabahhias. Legendi järgi andis keefiriseened mägilastele prohvet Muhamed.
• Eestis valmistati esimest korda keefiri – mida tollal kutsuti piimaviinaks – umbes 1825. aastal.
• Keefiri valmistamiseks on vajalik piima pastöriseerimine ja jahutamine. Hiljem lisatakse juuretis, ning sobivas soojuses toimubki hapnemine, mis sisaldab lisaks piimhappebakterite kõrval ka pärme ja äädikhappebaktereid, mistõttu lisaks piimhappele moodustuvad keefiris ka alkohol (kuni 0,6 protsenti), süsihappegaas ja lenduvad happed. Keefiri juuretises olevad bakterid toodavad B-rühma vitamiine.
• Mida rasvasem on keefir, seda mahedam on maitse. Et tegemist on happelise joogiga, ph jääb vahemikku 4.2-4.6,  siis on keefiril seedenäärmete tegevust ergutav mõju ning sobib seetõttu hästi dieettoiduks.
• Keefirist saab valmistada väga erinevaid toite ja jooke (mahedikud, pannkoogid, magustoidud, kastmed, marinaadid, supid jne).