Nahk küsib sügisel rohkem niisutust

Iluravikliiniku Medemis meditsiiniala juhi Jevgenia Makarova sõnul ongi sügisese nahahoolduse märksõnadeks niisutamine ja toitmine, sest olgem ausad – paljud inimesed jätavad suvel naha eest hoolitsemise üsna unarusse, kuid päike teeb ju oma töö. «Naha kuivus pole sügiseti probleemiks ainult loomupäraselt kuiva nahaga inimestele, vaid ka neile, kel on tegelikult rasune nahk. Nad tunnevad, et nahk muutub pindmiselt kuivaks ja kiskuvaks,» räägib Makarova.

Olenevalt tüübist vajab kuivusele kalduv nahk täiesti erinevaid hooldusvahendeid: rasune nahk küsib niisutavat kreemi, ent kuiv ja õhuke nahk ei suuda eriti midagi sellise kreemiga peale hakata. «Rasune dehüdreeritud nahk oskab niisutava kreemiga edasi toimida, aga kuiva naha füsioloogia puhul satub nahk justkui segadusse ning probleem ei lahene,» selgitab Makarova. Sellepärast vajabki kuiv nahk pigem toitvat kreemi. Hästi sobib näiteks naturaalne näoõli (astelpaju-, kibuvitsa-, kuningakepiõli jms) mõnest ökopoest. Makarova sõnul aitab õli kuiva naha puhul probleemi sageli tõhusaimalt lahendada. Paljud on hädas naha allergiliste reaktsioonidega, mille puhul sobib samuti kõige paremini loodustoode.

Enamasti pole inimesed suvel nahka ka koorinud ning sügisel tasuks kindlasti sellele teemale tähelepanu pöörata. Koorimist võib teha salongis hapetega, mis aitavad eemaldada surnud rakud ja stimuleerivad nahka. Kui aga salongihoolduseks pole aega või vahendeid, saab hõlpsasti hakkama ka kodus. Kuivusele kalduv nahk tahaks koorimist paar korda kuus, rasune aga iga nädal.

Saun on looduslik koorija

Mõnes mõttes asendab koorimist ka saunaskäimine, sest see on nagu looduslik koorija. Saunas kasutamiseks saab igaüks kokku segada näiteks meest ja soolast kehakoorija või kasutada hoopis kohvipaksu.

Kehakreem võiks olla sügiseks ja talveks paksem ning toitvam. Paljud on kuulnud ütlust, et kui väljas on miinuskraadid, siis ei tohiks näokreemina kasutada veepõhiseid kreeme. Makarova sõnul on see müüt. Küll aga soovitab ta ilmade jahenedes kasutada mõnd jumestuskreemi, mis kaitseks nahka temperatuurikõikumiste eest. Nahale on nimelt väga suur stress mitmekümnekraadised temperatuurivahed ning jumestuskreem toimiks kaitsva barjäärina.

Kui suvel on omandatud kena kuldne jume, siis seda tahaks ju säilitada võimalikult kaua. Aga kuidas? Makarova soovitab kasutada spetsiaalseid toidulisandeid, mis aitavad kiiremini päevituda ja jumel kauem püsida, selliseid preparaate on apteekides väga suur valik, või siis isepruunistavat kreemi, kuid kindlasti mitte solaariumi.

Pigmendilaigud ja sünnimärgid

Paljudele teevad pärast ohtrat päevitamist muret pigmendilaigud. Miks ja kuidas need täpselt tekivad, on üsna ebaselge, kuid koduste vahenditega on neist lahti saada tihti keeruline, kui mitte võimatu. Makarova soovitab proovida kodus erinevate vahenditega neist vabaneda, ent kui tulemusi pole, siis ilmselt peaks spetsialistiga nõu pidama. Ta lisab, et sellised salongiprotseduurid nagu fotonoorendus, laserprotseduurid või keemiline koorimine lahendavad enamasti pigmendilaikude probleemi. Makarova sõnul on päikesekaitse suvel ülioluline ning kreemi peaks määrima kõikidele kehaosadele, mis päikesega kokku puutuvad. «Ei aita sellest, kui näole natuke päikesekreemi paned – pigmendilaik võib otsaette tulla ka siis, kui varbad liialt päikest saavad. Kogu keha tuleb päikese eest kaitsta,» toonitab Makarova.

Suvel-sügisel pööravad inimesed ka enam tähelepanu sünnimärkidele ning tõenäoliselt on pärast pikka ja päikeselist suve sünnimärgiküsimusi rohkem. Makarova paneb inimestele südamele, et kohe kui mõni sünnimärk teeb muret – on läinud teistsuguseks, suuremaks või värvi muutnud, palju sünnimärke juurde tulnud – tasub spetsialistiga nõu pidada. «Paraku on meditsiinisüsteem selline, et kõige kiiremini saab arsti vastuvõtule erakliinikutes,» sõnab ta. «Samas kui sugulastel on olnud onkoloogilisi probleeme või muudab mõni sünnimärk väga kiiresti oma väljanägemist, siis tuleb kiiresti sellele reageerida ja pöörduda arsti poole. Eestis avastatakse nahavähki sageli ning õnneks on nii inimeste teadlikkus kui ka diagnostika palju arenenud.»