Kevadisel ajal on lihtne leida süüdlast, kui päevasel ajal kipub uni peale ja jaksu ei ole. Ju on jälle kevadväsimus kallal.
Kui kevadväsimus hiilib ligi
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
19. märts 2014, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearst Kristi Otsmaa Confido Erameditsiini Keskusest nendib, et rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis sellist diagnoosi nagu «kevadväsimus» olemas ei ole. Ometigi on paljud inimesed omal nahal tundnud, et kevadeti on teatud perioodil raskem olla, tekib väsimus ja teatav üldine kurnatus, mis ei möödu ka pärast ühte korralikku ööund.
«Selle seisundi tekkepõhjuseid on mitmeid,» selgitab arst. «Kevadele eelneb meie laiuskraadil pikk, külm ja pime aeg, mis võib tekitada meeleoluhäireid ja stressi, see omakorda võib varakevadisel perioodil väljenduda väsimustunde ja kurnatusena. Teine põhjus on asjaolu, et talveperioodil kipuvad inimesed sagedamini põdema erinevaid viirusnakkusi ja ehkki haiguse ägedad sümptomid mööduvad suhteliselt kiiresti, võib haigusest paranedes veel mitmeid nädalaid tunda nõrkust ja väsimust.»
Lisaks võib Otsmaa sõnul kevadist väsimustunnet põhjendada ka asjaoluga, et teatavasti puhkab enamik inimesi pikemalt suvel ja kevadeks on viimasest puhkusest möödas juba peaaegu aasta. Keha aga annab puhkusesoovist märku väsimustundega.
Väsimus pole paratamatus
Kuna kevadväsimus pole raske seisund, saab seda ka vältida. Arst soovitab väsimustunde vältimiseks toituda mitmekülgselt ja tervislikult. Seejuures tuleks jälgida, et toit sisaldaks komponente kõikidest erinevatest soovituslikest toiduainete gruppidest. Väga oluline on tarbida igapäevaselt puu- ja köögivilju.
«Soovitav on palju liikuda, eriti just värskes õhus. Oluline on ka piisavalt magada. Kui vähegi võimalik, tasuks isegi talveperioodil võtta puhkust,» paneb Otsmaa ette ja lisab, et ideaalne oleks ette võtta vähemalt nädalapikkune soojamaareis. «Aga abi võib olla ka mõnepäevasest SPA-puhkusest või lihtsalt aja maha võtmisest.»
See, et kevadväsimuse põhjus võiks tänapäeval olla tingitud üleüldisest vitamiinipuudusest, on perearsti sõnul üsna vähetõenäoline, kuna tänu rikkalikule puu-ja köögiviljadevalikule meie toidulaud aastaaegadest väga palju ei sõltu. Tingituna talvisest päikesevalguse vähesusest on aga Eesti kliimas soovitav oktoobrist aprillini tarvitada lisaks D-vitamiini.
Kui väsimustunne häirib inimest oluliselt ja segab igapäevatoimetusi, ei ole mõtet haarata kohe vitamiinipurgi järele, vaid tuleks pigem pöörduda oma perearsti poole. Sellisel juhul ehk kevadväsimust süüdistada ei saa. «Mõningatel juhtudel võib väsimus olla ka mõne tõsisema haiguse sümptomiks,» hoiatab Otsmaa.