«Mul on 3 aasta ja 7-kuune tütar, kes pissib öö jooksul 1-2 korda voodisse ja päeval pissib 2, vahel ka 6-7 korda püksi. Kui ta vett või teed joob, siis on asi päris hull. See on kestnud juba pea aasta. Varem oli seda vähem, aga kui laps lasteaeda läks, siis muutus ka püksi pissimiste arv,» kurdab lugeja Naine24 rubriigis Küsi nõu.
«Talle ei meeldi ka potti kakada, vaid ikka püksi ja siis tuleb ise mulle ütlema. Lasteaeda läheb rõõmsalt ja rühma jõudes ei nuta nagu mõni teine laps. Loodan kogu aeg, et tal läheb meelest mänguhoos pissil käia. Aga mul on tunne, et ta teeb seda teadlikult. Arstile olen viinud uriiniproovi ja see oli korras. Ei teagi enam, mida arvata?»
Vastab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku eriõde Elbe Hade
Sellise olukorra põhjuseks võib olla elurežiimi muutus, kuid samuti kunagi esinenud või praegu kestev kõhukinnisus. Laps hoiab tagasi kakamist ja ka pissimist potti. Sellisel juhul tuleb alustada kõhukinnisuse ravist.
Mina soovitan nefroloogi konsultatsiooni. Eelnevalt peaks ema 2-3 päeva jooksul üles kirjutama lähtuvalt lapse tavapärasest käitumisest:
• mis kell ja kui palju (ml) laps päeval pissib potti (või pükste märgamised);
• öised voodimärgamised (kui öösel kasutatakse mähet, peaks mähkme ära kaaluma);
• joogikogused (ml) kellaajaliselt;
• ning ka kakamise korrad potti kui püksi. Vastuvõtule palume lapsel tulla täispõiega (pissihädaga) või varuda aega, et laps kohapeal täidaks põit. See on vajalik põie töö hindamiseks (ultraheliga vaadatakse last pissihäda tekkel ja peale pissimist).
Täpsem ravitaktika selgub vastuvõtul, lähtuvalt uuringutulemustest ja anamneesist. Seega peaks lapsevanem esmalt pöörduma perearstile, kes saab välistada kõhukinnisuse või selle olemasolul juba alustada lapse ravimisega. Perearst annab saatekirja ja vajadusel saab panna aja eriarstile.