Marika Korolev: elatisevõlgnikud liistule!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marika Korolev
Marika Korolev Foto: SCANPIX

Isa lösutab Armani ülikonnas kohtusaali laua peal ja ühmab: «Mul pole sentigi.» Kohtunikule on see päevast päeva korduv olukord: «Aga ema ei saa nii öelda, tema peab selle raha leidma. Paistate terve ja elujõus mees, miks te tööle ei lähe?» Õigusemõistja ei tea ju, et issi on võtnud elu eesmärgiks mitte päevagi töötada, olles vaid firmaomanik.

Olen elatise teemaga palju kokku puutunud ja kohtus käinud. Justiitsminister Andres Anvelti üheks esmaülesandeks tundub olevat lahendada elatusraha võlgnike küsimus – loodetavasti suudab ta sisse viia muudatused, millest ka päriselt abi.

Kuidas panna kohustusi täitma need, kes neid täita ei taha? Pean silmas vanemaid, kellel on finantsvõimalusi kuhjaga, kuid kes jätavad elatise maksmata, põhjuseks kius, kättemaks või lihtsalt pime viha. Kui kelm tahab kohustusest kõrvale hiilida, siis ega ükski kohtutäitur seda summat ära too. Sulid tunnevad seadusi väga hästi või on neil tarku nõuandjaid.

Eesti oleks palju parem riik elamiseks, kui siin puuduks jokk-skeem. Tüüpiline kelm kasutab lihtsat võtet: olen võlgu ja täitur ajab mind taga, aga oman edukaid firmasid ja kasutan firma hüvesid. Juhatuseliikmed on minu määratud usaldusväärsed tankistid, enamasti õed-vennad, abikaasa, sõbrad. Isiklik vara sugulaste või firma nimele kanditud ja sealt täituril midagi võtta ei õnnestu. Lisaks kinnitan kohtus, et mul pole sentigi taskus, endal seljas luksusbrändi ülikond, ukse taga ootamas isa nimele kirjutatud Volvo, mille kõrvalistmel troonib kirev tennisekott, üle kuu käin välismaal suusatamas või palmi all pikutamas. Püüdke mind!

Ja imetlejaid jätkub kuhjaga: osav ja nutikas ärimees! Seda, kes täidab ausalt maksekohustust, nende meeste ringkonnas kõrgelt ei hinnata. See on lihtsalt loll, sest tal pole nuppu ega julgust seadustest kõrvale hiilida.

Kas tõesti puuduvad tõhusad võtted taoliste inimeste korralekutsumiseks või on mõned siiski võrdsemad kui teised? Naljaga pooleks võiks riik saata need jokk-mehed metsa seeni ja marju korjama. Seda tööd suudab teha igaüks, kõrgharidust pole tarvis – näitad ette postkaardi siniste või punaste mammudega ning korv kätte! Hommikul kell 9 metsa, vahepeal väike lõunapaus, mis sisaldab neid samu mammusid ja varda otsas röstitud seeni, õhtul kell 18 metsatukast välja.

Kokkuostjad panevad saagi kaalule ja teenitud summa läheb kuu lõpus elatise maksmiseks. Papad-mammad, kes paistavad olema paremas toitumuses, saaksid teha juhendaja käe all riigimetsas hooldusraiet ja küttepuid. Kui ei tule vabatahtlikult värskes õhus kohustuse täitmisega toime, on võimalus viibida kinnipidamisasutuses ja omandada seal mingisugune elukutse. Vabastuse saab juhul, kui teine vanem ja laps teevad koos  avalduse härra või proua Jokk vabadusse lasta.

Tegelikult pooldan kahe käega arutlusel olevat ideed, et võlgnik ei saa minna laiutama välismaale sooja päikese alla. Politsei ja vanglaameti poolt võiksid olla ka kenad jalavõrud, mis kohe signaali annavad, kui kelm piiripunktist üle astub. Ja tõesti, milleks autojuhiluba, kui oled vande all tunnistanud, et oled senditu? Siis pole võimalik kütust osta ja autoga sõita.

Igasugu tennise-, golfi- ja muud spordiklubid saaksid tutvuda elatisevõlgnike nimekirjaga kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel ning sellise väärastunud mõttemaailmaga kodanikke oma klubidesse mitte võtta. Teadlik kõrvalehoidmine elatise maksmisest peab leidma halvakspanu kõigilt normaalsetelt inimestelt, mitte olema üksnes lapsevanema mure. Ühiskonnal ja avalikul hukkamõistul on selles osas siiski suur jõud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles