Vein, mida juues näed elu roosades värvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«La vie en rose» ehk «Elu roosades värvides» on üks maailma populaarsemaid estraadilugusid üldse. Ja üks võimalus seda laulu veel paremaks ja roosamaks muuta peitub pokaalis jahedas roosas veinis ehk rosé’s kusagil imearmsas tänavakohvikus.
Roosa veini võidukäik algaski Lõuna-Prantsusmaalt Vahemere-äärselt Cote d’Azurilt ehk lasuursiniselt rannikult, kus turistid selle avastasid. Sealsed arvukad kohvikud on ju kõige sobivamad kohad päikeselõõsas otse jää-ämbrist võetud rosé nautimiseks – siis on korraga elu paigas ja kõik paistab läbi roosade prillide.
Maailma lipulaev roosas veininduses ongi Provence sellesama lasuurranniku ääres. Sealsed viinamarjasordid Grenache (täidlane ja elav), Mourvèdre (rustikaalne ja aromaatne), Syrah (vürtsikas) ja Cinsault (kerge ja mahlakas) võimaldavad teha tugeva aroomi ning imelise hingega roosat veini, mida saab jahutuseks niisama juua või koos kerge Lõuna-Prantsuse köögiga paari panna. Eriti hästi passib see näiteks sealsete köögiviljaroogadega, anšoovise tapenaadi, Vahemere kala, küüslaugumajoneesi aioli, Nice’i salati ja röstitud täidetud paprikaga.
Noobleim on šampanja
Moodsa tehnoloogia võidukäik on vaieldamatult tõstnud Provence’i rosé’d tõsisteks tegijateks, ehkki roosat veini saadab maailmas siiani alusetult kerglane maine. Paljud gurmaanid ei pea seda isegi veiniks, kuigi roosa veini valmistamisviis on vanim maailmas – see saadakse viinamarjamahla kiirel kokkupuutel viinamarja kestadega. Rõhk on just sõnal kiirus, sest eesmärk on saada kerge, värske ja mahlakas jook.
Punase veini puhul jäetakse kestad veini kogu käärimisprotsessiks, et joogis oleks värvi, maitset ja iseloomu. Roosade puhul on see aeg aga minimaalne, sest olulisem on anda veinile vaid õige pisut värvi.
Vana aja veinid olidki pigem roosad kui punased, selle tunnistusena kandis isegi kuulsa Bordeaux’ punaveini nimi vanal Inglismaal nime claret ehk klarett – see ei saa kindlasti tähistada punast veini, nagu me seda tänapäeval tunneme.
Roosa veini tegemiseks kasutatakse ka muid viise, kuid valge ja punase veini labane kokkusegamine ei ole endast lugupidavates veinipiirkondades soositud. Prantsusmaal, kus veinivalmistamine on kui religioon, keelab seda isegi seadus. Väikeseks erandiks on üksnes Champagne, kus valmistatakse ka roosat šampanjat, mis on kahtlemata noobleim rosé maailmas. Roosa värvusega mullijook on iga šampanjamaja üks silmapaistvamaid müügiartikleid ja sestap pannakse sellesse palju hinge.
Tõsises veiniriigis Prantsusmaal asub ka ainuke geograafilise tähistusega roosa veini piirkond maailmas. See on Tavel Lõuna-Prantsusmaal. Taveli veinid on vürtsika iseloomuga, ja nagu teispool Rhône’i jõge Provence’is, on sealgi olulisim viinamari Grenache.
Eestis on levinuim roosa vein Loire’i jõe kallastelt pärit Rosé d’Anjou. See on kerge, ehk isegi liiga õhuline, et sellest näiteks õhtusöögil pearoale kaaslast otsida.
Mateuse fenomen
Tõsistele «prantslastele» sekundeerivad lõbusad Itaalia roosad. Seal peetakse roosat veini vahvaks ja lõbusaks joogiks ning veinitegemist ei võeta üldsegi nii tõsiselt kui Prantsusmaal. Hispaania roosad jätkavad aga rohkem Provence’i traditsiooni ja valdavalt on viinamarjasordid samad. Ent seal annavad need hoopis tugevama värvitooniga ning kergemaid ja happelisemaid veine, mis on kindel valik hispaaniapäraste suupistete tapas’te juurde ja sobivad üldse hästi veidike õlise noodiga Hispaania köögiga.
Roosadest kõneldes ei saa üle ega ümber Portugali kergelt magusa noodi ja kihiseva loomuga Mateuse rosé fenomenist. See on vein, mis muutis roosa veini maailmas veelgi ihaldatumaks ja sundis kõiki veinitootjaid 1960–70ndatel oma rosé’sid leiutama. Eriti olid sellest inspireeritud Uue Maailma veiniriigid, kus selle valmistamisel kasutatakse tihti silmapaistvat Zinfandeli viinamarja. Muidugi saab roosat teha igast punasekestalisest viinamarjast, kuid kõigil ei pruugi see sugugi hästi õnnestuda.
Igatahes on rosé nautimist väärt ja võtab kokku meeles mõlkuvad unistused lasuurrannikust. Kui mustad mõtted kuhjuvad, on sobiv hetk avada pudel rosé’d ja maailm roosaks värvida. See vein ühendab seltskonna, avab meeled ja kõigile meenuvad suvise puhkuse parimad hetked. Ka vihmasel päeval on rosé nagu soe briis, mis lubab näha elu läbi roosa udu, nagu kuulsa laulu salmgi ütleb.
Kolm veinisoovitust
Enate Rosado (5+ eurot) – stiililt elav ja marjane, pika järelmaitsega. See Hispaania vein üllatab jõulise iseloomuga, kindel kaaslane kergetele linnuliharoogadele.
M de Minuty Rosé Chateau Minuty (10+ eurot) – vein tuleb St. Tropezi lähedalt Lõuna-Prantsusmaalt, on imeliselt marjane ja tugeva järelmaitsega. Veinis on õrna lasuurranniku soolakust ja kargust ning teisalt Provence’i roosade iseloomukust. Ka veini värv on vastupandamatu.
Mumm Le Rosé Champagne (30+ eurot) – šampanja pidulikeks juhtudeks või nautimiseks kõige kallimaga; imeliste maasika ja punase sõstra aroomidega, mullisus rõhutab tsitruselist happesust. Suurepärane kaaslane luksuslikele mereandidele.