Abi Steel on rahvusvaheline hariduskonsultant, kes on edukas tänu oma visadusele ja andele. Kui tööajal särab ta koosolekuruumis, siis kodus on ta tavaline koduperenaine, kes jälgib, et majapidamisega oleks kõik korras. On aga üks igapäevane rituaal, millest ta keeldub osa võtmast. Nimelt ei taha Abi koos oma abikaasaga ühe laua taga süüa.
«Olen teinud läbimõeldud otsuse piirata neid kordi, kui me istume ühe laua taha sööma. See on lihtsalt nii ebasümpaatne,» ütles ta Daily Mailile. «Ma tahan, et mu mees peaks mind kogu aeg atraktiivseks ja tema ees matsutamine on küll viimane asi, mida ta peaks nägema.»
Küll on sihvakas naine nõus einestama koos oma nelja lapsega. Tema enda sõnul kujunes selline suhtumine välja juba ammu enne seda, kui ta oma mehega kohtus. Nimelt räägiti talle juba lapsepõlves, et tema atraktiivsus on lahutamatult seotud sellega, mida ja kuidas ta sööb.
«Hommikusöögihelveste söömine on eriline probleem,» ütles ta. «See hääl on lihtsalt talumatu. Maisitõlvik on veel hullem – räpakas näppude vahelt söömine teeb inimese nii eemaletõukavaks.»
Abile on see suur kergendus, et ta ei pea koos mehega sööma. Kui mees koju tulles õhtust sööb, istub naine tema kõrval ja lobiseb niisama. «Nädalavahetusel, kui me söömegi koos, siis ma võtan ainult väikese portsu – pool kanarinda ja mõned aedviljad – et ma näeksin ikka elegantne välja.»
Romantiline õhtusöök võiks ju olla paarikestele nauditav. Üldiselt meestele ikka meeldib koos oma kallimaga paremaid palu nautida. Abi mehele Tristanile see peale ei lähe. Hoopis vastupidi, ta on oma naisele tänulik, et too sööb varjatult ning hindab oma naise püüdlust kaalu kontrolli all hoida.
«See näitab, et naine hoolib sellest, kuidas ta minu silme all käitub. Liiga paljud naised ei hooli sellest,» arvab Tristan. «Ta ei tee sellest suurt probleemi ja on väga diskreetne. Minu meelest oleks see ebaatraktiivne kui ma näeks Abit söömas palju ebatervislikku toitu.»
Kliiniline psühholoog ja mitmete toitumisalaste raamatute autor doktor Jessamy Hibberd ütleb, et naiste hirm meeste nähes süüa on üllatavalt tavapärane. «Sotsiaalne surve oma keha häbeneda on nii suur, et isegi kui me oleme saledad, tunneme loomupärast ebakindlust selle suhtes, mida me teiste nähes sööme,» selgitas ta.
«Paljud kasutavad toitu kui vahendit, millega saab enda kohta midagi öelda – näiteks arvatakse, et šokolaadist loobumine ja restoranis salati tellimine tekitab teistes imetlust. Me kardame teiste hukkamõistu ja seda, et me valikud peegeldavad peale figuuri ka midagi iseloomu kohta.»
Abi abikaasa töötab muide liharestoranis, kus nad ka esimesel kohtingul käisid. Juba siis tellis naine vaid salati ja väikese kanatüki. «Magustoiduks tellisin panna cotta, aga sõin vaid paar suutäit, siis teatasin, et rohkem ei suuda, sest mu kõht on täis. Minu jaoks näitas see naiselikkust. Täpselt samamoodi käitun ma oma sõprade nähes ja nemad teevad samuti. Ma ei mäleta, millel keegi neist oleks tellinud midagi mehelikku nagu pitsa või friikartulid.»
Üksi kodus olles sööb naine mõnikord küpsiseid, kuid õhtuks katab laua vaid ühele. Tristan sööb palju ja peamiselt liha, mille naine on talle valmistanud. Abi meelest näitab see mehele, et ta hoolib.
Melanie Carsoni hirm mehe ees süüa sai alguse siis, kui ta pärast oma mehega kohtumist hakkas üha rohkem juurde võtma. Kuna ta varem oli väga sale, tunneb ta selle pärast häbi ja ei taha enam mehega ühe söögilaua taga istuda.
«Pärast abiellumist olen ma Matthewga haruharva ühe laua taga söönud. Sel on olnud väga suur mõju meie seltsielule. Möödunud nädalavahetusel käisime meie lemmikrestoranis ja sel ajal, kui mees pistis kinni kolm käiku, sõin mina vaid praetud kabatšoki suupisteid. Mitte sellepärast, et ma oleks dieedil, vaid ma lihtsalt ei taha õgardina tunduda.»
Melanie kummaline käitumine sai alguse veidi enne pulmi, kui nad käisid mehega koos väljas söömas. Naine oli juba varem otsustanud, et tahab magustoiduks iirisepudingit. «Siis hakkas Matthew rääkima, et teeb enne pulmi rohkem trenni. Ma vaatasin enda ees olevat hiigelportsu ja mul hakkas vastik. Kuidas ma sain niimoodi süüa mehe ees, kellega pidin abielluma, kui ma juba siis oma riietesse ära ei mahtunud?»
Melanie on nüüdseks oma psühholoogist mehega olnud abielus kolm aastat. «Ma olen nii palju kõva häälega rääkinud sellest, kuidas ma oma kaalutõusu vihkan, et oleks silmakirjalik tema nähes süüa. Küllap ta ei kritiseeri mu käitumist oma ameti tõttu ja ei tee sellest probleemi. Ta ütleb, et ma näen väga hea välja ja julgustab mind jõusaali minema või palli mängima.»
Erinevalt Tristanist ei ole Matthew oma naise käitumisega rahul ning peab seda «ebamugavaks», kui naine salaja köögis sööb. Seda eriti siis, kui ta ise kodus on. «Ma tunnen puudust sellest, et saaks temaga rahulikult koos õhtusööki nautida. Ausõna, ma pole kunagi välja teinud sellest, mida ta sööb ja kui palju ta kaalub. Minu jaoks on ta ikka see sama ilus naine, kellega ma abiellusin.»