Põnevaid viise, kuidas sügisande säilitada

Kuivatamisest vaid veidi vähem «väärtuslik» on sügavkülmutamine, kuid säilitamisviisi valides tuleb lähtuda konkreetsetest viljadest ja hoiustamisvõimalustest, kirjutab Hooaeg. Toitumisnõustaja ja toortoitlase Sille Poola sõnul aitab kuivatamine säilitada kasulikke aiasaadusi kõige ehedamal kujul, ent «õigest» meetodist peab ta mõneti olulisemaks hoidistamisega kaasnevat emotsionaalset poolt. «Ei ole väga täpselt võimalik mõõta, kas toitaineid on rohkem näiteks sügavkülmutatud või kuivatatud marjades, sest seda mõjutab hulk asjaolusid. Palju olulisem on teadmine, et tegemist on oma aia saadustega, ja see loob positiivsust, mida on meie oludes tarvis igal aastaajal,» tõdeb ta. «Oma aia värv, lõhn ja maitse.»

Toortoitumine kogub terves maailmas kiiresti populaarsust ning Eestiski on tekkinud väikese ajaga suur hulk toortoitumise järgijaid. Sille Poola defineerib toortoidu oma raamatus taimse kuumtöötlemata terviktoiduna, mille segamisel, kuivatamisel ja töötlemisel ei ole temperatuur tõusnud üle 42 kraadi. Looduslähedase toitumise põhiidee on eelkõige meenutada, et loodus pakub igale maakeral elavale liigile tema vajadusele vastavat ja nauditavat valmistoitu. Mida ehedamal kujul toit on, seda lihtsam on kehal mõista, mida organism tegelikult vajab.

Looduslähedane säilitamine

Toortoitujate peamisteks abivahenditeks toidu valmistamisel on kuivati, kannmikser ja ka mahlapress, selle vahega, et ühtki hoidist ei valmistata klassikalises mõttes pikemaks ajaks ette, vältides nii kuumtöötlemist ja suures koguses suhkru kasutamist. Rikkalikumat saagikogust säilitatakse kas terviklikul kujul jahedas ja pimedas ruumis või siis kuivatatakse. Lisaks sellele, et kuivatatud kujul võtavad köögi- ja puuviljad vähem ruumi, on ka nende maitseomadused tugevamad.

Kuigi kuivatamiseks sobib ka tavaline praeahi, siis toortoitujate köögiarsenali kuulub kindlalt kuivati. «Kuivatit valides tuleks jälgida, et sellel oleks temperatuuri reguleerija, sest vastasel juhul saab kuivatada vaid väga lühikest aega või siis liialt krõbedaks. Esialgu piisab väikesest ümmargusest kuivatist täielikult,» kinnitab Sille Poola.

Hoidistamine õhukindlasse purki

Parimad sügisesed saadused kuivatamiseks on õunad, pirnid, ürdid ja seened. Kuivatatud puuviljad on tervislikud ja lisaainetevabad suupisted, samuti saab neid lisada erinevatesse toitudesse. Õunte kuivatamiseks tuleb lõikuda vili õhukesteks viiludeks ning selleks, et maitseomadused, aroom ja vitamiinid kõige paremini säiliksid, võiks kuivatatud viljad kindlalt suletavatesse purkidesse panna, soovitab Lynda Brown raamatus «Traditsioonilised ja uued hoidised». Klaaspurk kaitseb ka võimalike putukate eest ning hoiab eemal olmelõhnad. Kuivatatud vilju tuleks hoida jahedas, pimedas ja kuivas ning aeg-ajalt kontrollida, et ei oleks riknemise märke.

Moosid ja mahlad kohe tarbimiseks

Kuigi kuumtöötlemine ei käi toortoitujate põhimõtetega kokku, ei tähenda see, et mahlad või moosid puuduksid menüüst. Ei puudu, lihtsalt neid valmistatakse kohe või lühema aja jooksul tarbimiseks ja seda aasta ringi. Toortoidu põhimõtetega läheb kokku ka mahla aeglane pressimine, nii et viljadest saadakse kätte maksimaalne kogus mahla. Valmistada saab nii smuutisid kui ka mahlu.

Aga moosid? Vastus on toortoitujal kohe ka mooside kohta olemas: «Kuivatatud puuviljadest saab suurepäraseid toormoose. Leotad kuivatatud viljad ära, pistad kannmikserisse ja lisad magususe andmiseks datleid, rosinaid või mett. Mikserdad valmis täpselt sellise koguse ja sellise maitsega, nagu parasjagu soovid,» toob Sille Poola näiteks. Ehkki mõned toortoitujate koolkonnad toitu ei sügavkülmuta, siis ka sügavkülmast võttes saab väärtuslikke aiasaadusi vastavalt hetke soovidele ja vajadusele üles sulatada ning moosiks või smuutiks teha.

Puhtaks ja vaakumisse!

Ühe nüüdisaegsema säilitamisviisina võib nimetada toidu hoidistamist vaakumis. Spetsiaalse vaakummasinaga saab õhukindlalt pakendada lemmikud köögi-, puuviljad ja miks mitte ka metsaannid ning hoida neid mõnda aega külmikus või koguni mitmeid kuid sügavkülmas. Vaakumsäilitades tuleb tähelepanelikult jälgida, et saadused oleksid puhtad ja terved ning vähimagi kahtluse korral võiks neid eelnevalt blanšeerida ehk veidi keeva veega töödelda ja seejärel külma veel alla kasta. Tänu vaakumsäilitamisele võib oma aia vilju pea aasta ringi nautida, ilma et maitseomadused või toiteväärtus oleksid oluliselt kahanenud.

Mis muud kui marjule ja uusi põnevaid säilitamismooduseid katsetama!