Mis on ühist väikestel rahatähtedel, Facebookil ja number üheksal? Cosmo teab, et need viivad sind pankrotti!
Põhjuseid, miks sa liiga palju raha kulutad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sa kannad kaasas väikseid kupüüre
Majandusteadlased seletavad seda nii: kui sul on kotis väikesed rahatähed, siis kulutad suurema tõenäosusega ka pisematele asjadele. Sa ju ei vahetaks 50- või 100eurost lahti, et osta pakk nätsu või karastusjook? Hoia mündid rahakotist eemal ning eelista suuremaid kupüüre.
Hind lõpeb üheksaga
Jaemüüjatele meeldib lõpetada hindu number üheksaga. Miks? Kliendid seostavad seda hea pakkumisega, sest 9 tundub alati väiksem kui järgmine number. Kui Chicago ülikooli teadlased märkisid naisterõivaste hinnanumbriks 34, 39 ja 44, siis 35 protsenti klientidest eelistas üheksaga lõppevat ülejäänud variantidele. Proovi nende numbrite ümardamist ja mõtle, kuidas sa siis hinda suhtuksid.
Sa jätsid hommikusöögi vahele
Nälg vallandab impulsse hormoonides, mida nimetatakse greliiniks ja leptiiniks. Need saadavad signaale otsustusvõimet mõjutavatele ajuosadele. Muutused kehakeemias muudavad meid riskialtiks, eriti kui olukorraga on seotud raha. Seega, ära kunagi šoppa tühja kõhuga! Isegi kui jahid bikiine.
Sa vaatasid hinnasilti
Jaemüüjad teavad, et tänu «ankrusse heitmise»-efektile mõjutab sind esimene hind, mida näed. Suuna annab sulle kätte «ankur». Ütleme, et jakk maksab 200 eurot. Allahindluse ajal on selle hind 50 protsenti madalam. Sa arvad, et 100 eurot on hea pakkumine (isegi kui muidu oleksid jaki eest nõus välja käima kõige rohkem 60 eurot). Pane paika, kui palju sa oled valmis konkreetsele esemele kulutama (mõtle välja kindel number), enne kui hinnasildile pilgu heidad.
Sul oli tüdrukuteõhtu
Õhtusöögid suure kambaga on ülilahedad. Kuid kulutame seal planeeritust rohkem põhjusel, mida kutsutakse «muiduleivasööja»-efektiks. Selle kohaselt eeldame, et teised tellivad palju, nii et valime ka ise suurema arvu või kallimaid sööke kui tavaliselt, et ei peaks pärast maksma juurde teiste toidu eest. («Tean, et ta tellib eelroa, pearoa ja teise klaasi veini, nii et mina võtan homaari!») Järgmisel korral ütle kohe alguses ära, et tellid täna vähe, ja vaata, kuidas see teisi mõjutab.
Sa olid Facebookis
Katsed on tõestanud, et kõigest 5 minutit sotsiaalvõrgustikus (nagu Facebook või Instagram) langetab sinu enesekontrolli ostlemisel. Põhjus võib seisneda selles, et internetis sõpradega suhtlemine tõstab su enesekindlust ja paneb sind rohkem kulutama. Aga võib ka juhtuda, et nähes teiste inimeste n-ö suurepärast elu, hakkad tegema impulssoste, et end paremini tunda. Olgu, mis on – ära surfa ja šoppa!
Euromärk oli puudu
Kas oled vahel märganud, et mõnedes menüüdes puudub euromärk ja selle asemel on vaid üksikud numbrid, mis tähistavad toidu hinda? Cornelli ülikooli teadlased tegid kindlaks, et valuutamärgi puudumine muudab hinna klientide arvates ebatäpseks. Tänu sellele läheme kõrget hinda nähes väiksema tõenäosusega endast välja.
Allahindlus kestis vaid ühe päeva
Stanfordi ülikooli uuringust selgus, et peaaegu pooled tootereklaamid viitavad ajale (Limiteeritud pakkumine! Osta kohe! Allahindlus veel viimast päeva! Kõigest 20 viimast on alles!). Jaemüüjad teavad, et kui arvad, et toode saab poest kohe otsa või pakkumine aegub, avad sa suurema tõenäosusega rahakotirauad. Hinga sügavalt sisse-välja ja võta 24 tundi järelemõtlemisaega.