Veevajadus sõltub toidust ja füüsilisest koormusest

Vett tuleks üldjuhul tarbida umbes kaks liitrit päevas.

FOTO: Raigo Pajula

Kuumad ilmad on pannud inimesi märksa rohkem vett tarbima, kuid ka igapäevasesse jooki ei tasu kergekäeliselt suhtuda – vee ja soolade tasakaalu rikkumine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid.


Toitumisteadlase Tiiu Lieberti sõnul sõltub veevajadus nii meie toiduvalikust, füüsilisest koormusest kui ka tervislikust seisundist. Üldiselt peab tuntud kaheksa klaasi soovitus tema kinnitusel paika, teisisõnu peaks jooma umbes kaks liitrit vett päevas.

Samas ei tohi unustada, et kui süüa palju suure veesisaldusega puu- ja köögivilju, suppi ning juua muid jooke, on tarbitava vee vajadus selle võrra väiksem. Kui aga süüa palju soolast, tuleb liigne sool organismist veega välja viia.

Meeles tasub pidada ka seda, et nii alkohol kui ka kohvis sisalduv kofeiin väljutavad organismist vett – nii tuleb mõlema tarbimisel vett lisaks juua, kuigi tegemist on niigi vedelikega.

Mida aga arvata mineraalveest? Lieberti selgitusel võib mineraalvesi olla erineva mineraal­soolade sisaldusega – näiteks maailma kõige kuulsam mineraalvesi Evian sisaldab suhteliselt vähe mineraalsoolasid ning sellist vett võib tarbida kogu aeg.

Eesti ainsat looduslikku mineraalvett Värskat toitumisteadlane aga piiramata kogustes ei soovita, sest see sisaldab rohkem naatriumi ning tänapäeva toidust saame me tema sõnul niigi palju soola. Küll on sellist vett kasulik juua siis, kui higistame palju, kas siis väga kuuma ilma või suure füüsilise koormuse korral.

Värska Vee juhatuse esimehe Urmas Jõgeva sõnul on Värska Originaal keskmise mineraalide sisaldusega ning pigem lauaveena tarvitatav. Kõrge mineraalide sisaldusega ravivett müüakse seevastu vaid apteekides ja juuakse arsti soovitusel.

Siiski sõltub palju toitumisest. «Inimesel on naatriumi vaja, aga mitte liiga palju – meil on tavatingimustes just probleem see, et me saame liiga palju soola,» tõdes Liebert.

Liiga palju kõrge mineraalsoolade sisaldusega vett tarbides tekib tema selgitusel veepuudus, mis tõstab omakorda vererõhku, sest veri muutub viskoossemaks, rakkude varustatus hapnikuga väheneb ja südamel on väga suur koormus, et pumbata verd edasi.

Teisalt võib suure füüsilise koormusega pelgalt tavalist vett juues tekkida hüponatreemia ehk madal soolasisaldus veres, põhjustades jõuetust ja lihaskrampe ning ohustades isegi surmaga.

Seega on eelkõige oluline mõõdukus ja tasakaal. «Vedelik, mida me päevas joome, peaks olema mitmekesine,» tõdes ka Merike Luman. Mida rohkem inimene higistab, seda rohkem vajab ta ka soola - keskmine soolavajadus on Lieberti sõnul 5-6 grammi päevas.

Liialt suur joogijanu võib aga viidata teatud haigustele. Eelkõige tasub siis kontrollida vere suhkrusisaldust, sest tegemist võib olla diabeediga.

Et kraanivesi peab vastama joogivee standarditele, võib mineraalvett tarbida vaheldumisi kraaniveega. Siiski sõltub kraanivee kvaliteet paljuski ka torustikust. Alternatiiviks on näiteks Sakus villitav põhjavesi Saku Läte või muu pudelivesi, mis ei pruugi aga alati pärineda allikast.