Mahlapaastude jaoks mahlu tootva ettevõtte Plenish looja ja juht Kara Rosen pani kirja oma päevase menüü, mis on internetis palju vastukaja saanud. Paljud leiavad, et on naeruväärne, et täiskasvanud naine sööb päevas niivõrd vähe.
Naisettevõtja päevane menüü tekitab internetis palju furoori
23. jaanuar 2015, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telegraph.co.uk avaldas Roseni päevamenüü:
- 6.00 – enne duši alla minekut joon kuuma vett sidruniga;
- 7.00 – enne jõutrenni või jooksmist söön peotäie pähkleid;
- 8.30 – munapuder ainult munavalgetest (mulle pole kunagi munakollane meeldinud) ja roheline tee; nädalavahetusel luban endale mandlipiimaga cappuccinot;
- 11.00 – roheline mahl, et kõht ei koriseks;
- 13.00 – ostan rohelise salati, millele lisan avokaadot, chia seemneid ja paar riisigaletti (mulle meeldib lõunaks süüa midagi, milles on süsivesikuid);
- 15.00 – sel ajal tunnen tavaliselt kerget energialangust, eriti kui päevas on palju kohtumisi; tekib isu kofeiini järele, seega võtan ühe meie vürtsika «limonaadi», milles on tšillit;
- 18.30 – lähen koju;
- 20.00 – kui olen tütre magama pannud, valmistan endale õhtusöögi: lehtkapsasalati pistaatsiapähklite, oliivide, kuivatatud kirsside, argaaniõli, õunaäädika, mõnikord pruuni riisi ja grillitud kalaga;
- 21.00 – ingveritee värske sidruniga.
Tundub, et Plenishi toodetud mahlades peitub midagi imelist, kuidas muidu mõista seda, et naine sööb päeva jooksul niivõrd vähe ja peab õhtuni vastu. On täiesti arusaadav, et kella kolme paiku ta energia langeb, kuna ta menüü vajaks kindlasti rohkem valke. Õnneks tundub, et naise õhtusöögid on reeglina toekad.
Toitumisekspert Milena Katz selgitas portaalis news.com.au, et kuigi ta ei saa anda adekvaatset hinnangut Roseni menüüle, ei ole selline toitumine enamiku inimeste jaoks realistlik. Katzi hinnangul ei anna ühe päeva menüü inimese toitumisest selget ülevaadet. «Me ei tea, kui suures koguses ta neid asju sööb. Ma võin aga öelda seda, et kahjuks jäävad teatud toiduainetegrupid tema menüüst välja: ta ei tarbi näiteks piimatooteid, kuid samas võib tal olla nende vastu allergia,» sõnas Katz ja lisas, et normaalne toitumine on see, kui inimene sööb natuke kõike ja lubab omale aeg-ajalt ka midagi head.
Miks on Roseni menüü üldse nii palju tähelepanu saanud? «Kuna see tuletab meelde, mida me oma kehadest arvame,» selgitas kultuuriteooria õppejõud Lauren Rosewarne. Rosewarne’i sõnul nimetavad kultuuriteoreetikud selliseid «üks päev taldrikul» lugusid «suure venna» nähtuseks: meile pakub suurt huvi see, kui saame näha teise inimese päevategemisi. «Selle juurde kuulub kindlasti ka võrdlusmoment: mida sööb tema võrreldes sellega, mida söön mina? See võib muuta meie enesetunnet kas paremaks või halvemaks ning toitumisega seonduvalt painab paljusid süütunne,» sõnas ta.
Rosewarne ütles, et praegusel ajal on tänu sotsiaalmeediale väga lihtne taoliste lugude üle nalja heita ja neid maha teha. «Varem oli nii, et sellised lood ilmusid vaid ajakirjades, mis jõudsid inimesteni nädalavahetuse lehe lisana. Praegu hakkavad need lood aga tänu sotsiaalmeediale täiesti iseseisvat elu elama.»