Paar aastat tagasi sattusin täitma internetis küsimustikku, mis lubas ennustada minu eluea pikkust. Pärast ettearvatavaid küsimusi minu elustiili ja esivanemate tervise kohta taheti teada ka seda, kui tihti ma kirikus käin ja palju mul sõpru on.
Tellijale
Margit Härma: sõprus = armastus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugesin siis kokku. Kirikuskäimisi sain õige napilt, aga sõprade arvuks kujunes päris ilus number. Eluiga lubati mulle ka kenasti – 86 aastat ja 9 kuud. Päevi oma matusteni ma veel ei loe, aga mõtlema pani kogu see lugu küll, eriti just selle üle, kui palju me ise oma tervise, õnne ja rahulolu heaks ära saame teha. Näiteks hoida oma kalleid sõpru.