Iga lapsevanem tahab, et tema laps oleks parim ja saavutaks parimaid tulemusi, aga tuleb välja, et liiga palju ei tasuks oma last kiita.
Miks ei tasuks lapsi liiga palju kiita?
11. märts 2015, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti viidi läbi uuring, milles osales 565 last vanuses 7-12 ja nende vanemad. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millest saab alguse nartsissism ehk eneseimetlus. Uuringus osalenuid küsitleti 18 kuu jooksul neli korda, vahendab Good Housekeeping.
Lapsed, kelle vanemad pidasid neid «teistest erilisemaks» ja uskusid, et nende lapsed «väärivad elus enamat», kasvavad tõenäolisemalt üles mõtteviisiga, et nad on teistest paremad. Uuringu juht, Amsterdami ülikooli teadlane Eddie Brummelman selgitas, et kuigi vanemate eesmärgiks on laste enesehinnangut tõsta, teeb liigne kiitmine rohkem kahju kui kasu.
Brad Bushman, uuringu teine autor, ütles, et normaalse enesehinnanguga poja või tütre kasvatamiseks peaksid vanemad rõhuma armastusele ja kiindumusele, mitte last pidevalt kiitma. «Oluline on näidata lastele soojust, kuna see soodustab normaalse enesehinnangu arengut. Liigne kiitmine võib lapses kasvatada aga eneseimetlust,» sõnas Bushman. Eneseimetlust on seostatud paljude negatiivsete isikuomadustega, näiteks agressiivsusega.
Antud uuring on esimene, mis analüüsis eneseimetluse arengut ja selgus, et eneseimetlejaks mitte ei sünnita, vaid selleks kasvatakse. Hea uudis on aga see, et eneseimetlust on võimalik vähendada, kui fookuses on armastus, mitte mõte, et laps on teistest erilisem.