Iga päev suhtleme paljude inimestega ja vastame nende küsimustele, aga kas meil on aega ka endale küsimusi esitada? Kui me ei peatu ega esita iseendale tähtsaid küsimusi, võime oma maailmapilti kujundada läbi kellegi teise vaatenurga.
Seitse küsimust, mida võiks endale iga päeva lõpus esitada
9. aprill 2015, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huff Post tõi välja seitse küsimust, mida tasuks endale iga päeva lõpus esitada.
- Mida ma täna õppisin?
See, kui me pole enam kooliõpilased, ei tähenda, et me peaksime lõpetama õppimise. Teadlased on kindlaks teinud, et pidevalt uute asjade õppimine võib meie heaolutunnet tõsta. Pole oluline, kas õpid mõned uued võõrkeelsed sõnad või teed selgeks, kuidas kasutada kontoris olevat printerit – iga päev tasuks õppida midagi uut.
- Kuidas ma end tunnen?
Vaimsele tervisele tuleks alati rohkem tähelepanu pöörata. Emotsionaalne heaolu on sama oluline kui füüsiline heaolu, hoolimata sellest, mida sulle vaimse tervise häirete kohta on õpetatud. Ka terviseasjatundjad tunnistavad, et sageli juhtub, et kehasse ja mõistusesse suhtutakse erinevalt, tegelikult teevad need kaks ju koostööd. Märka muutusi oma mõtetes ja tunnetes, kas lased negatiivsetel tunnetel olla või üritad neist kiiresti lahti saada?
- Mis tunde ma teistes tekitan?
See, kuidas sa teisi kohtled, ütleb sinu kohta nii mõndagi. Kui lähened teistele kaastunde ja headusega, siis see võib anda väga positiivseid tulemusi. Uuringud on näidanud, et teiste vastu hea olemine muudab teiste elu paremaks ja parandab ka meie endi heaolutunnet.
- Mida ma võiksin homme paremini teha?
Keegi meist pole ideaalne. Me kõik teeme pidevalt väikseid või suuri vigu, kuid samas jätkame me kõik elamist. Oluline on tunnistada, kui teele satuvad takistused, kuid samas tasuks jätkata omale eesmärkide seadmist. Me peame õppima ka vigu aktsepteerima.
Blogija Mike Liguori sõnul on läbikukkumised need, mis pakuvad meile selgust. «Kui miski ei tule hästi välja, kipume norutama ja mõtlema, kui halb olukord tegelikult on ja kuidas me oleme põrunud. Kui muremõtted hakkavad hajuma, suudame uuesti keskenduda oma kogemuste plussidele ja miinustele. Selgus toob kaasa ka uue perspektiivi.»
- Mille eest ma olen tänulik?
Tänulikkus pole mingi ähmane, vaimne kontseptsioon, mis toimib vaid siis, kui me sellesse usume – teadus toetab tänutunde väljendamist. Uuringud on näidanud, et kui me kirjutame üles, mille eest me tänulikud oleme, muutuvad meie suhted tugevamaks, me magame paremini ja oleme õnnelikumad.
- Kui palju stressi ma kogesin?
Läbipõlemine võib juhtuda märkamatult ja see tapab meid vaikselt. Kui me vaid kulgeme läbi iga päeva ilma oma elu analüüsimata, ei pruugi me taibata, kui väsinud me tegelikult oleme. Ja ühel hetkel on juba liiga hilja seda taibata. «Meil on miljoneid mooduseid, kuidas oma telefone laadida: varuakud, juhtmed, akulaadijad. Aga vaadake, kuidas me iseennast kohtleme. Meie endi energiatase peab jääma alla 5 protsendi selleks, et me tunnistaks, et vajame und, lõõgastumist ja puhkust. See peaks muutuma,» kirjutas Huff Posti peatoimetaja Arianna Huffington.
- Mis mind naerma ajas?
Igaüks meist peaks päeva lõpetama positiivselt. Mõtle sellele, kui palju paremini sa uinud ja magad, kui sind saadavad head mõtted. Kui sul oli halb päev, mõtle asjadele, mis läksid sel päeval hästi. Kindlasti oli kasvõi mõni väike killukene, mis tooks su näole naeratuse.