Täna, 21. aprillil tähistatakse võrdse palga päeva. Võrdne palk on küll oluline teema, millest ei saa mööda vaadata, kuid sama tähtis on see, et inimene oleks rahul tööga, mida ta parajasti teeb. Kas praegusel ajal pööratakse tähelepanu näiteks sellele, et teadlikult oma karjääri kujundada nii, et see pakuks meile rahuldust? Või tehakse tööd tõesti vaid raha nimel?
Karjäärinõustaja ja Proeksperdi tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa sõnul on tegemist väga põneva ja temale hingelähedase teemaga. «Tõesti on nii, et elame murrangulisel ajal, kus kohati on veel jäänukarvamus, et töö on midagi, mida lihtsalt tuleb elatise teenimiseks teha. Sellele annab endiselt hoogu eestlaste uskumus, et kes kannatab, see kaua elab ja raske tööga tuleb nii rikkus kui armastus. Samal ajal on järjekindlalt juurdumas uus mõtteviis, et töö on osa eneseteostusest, mis peab rahuldust pakkuma, et inimene oleks terve ja õnnelik,» lausus Saar-Veelmaa, kes hetkel uurib tööõnnevalemit Tallinna Tehnikaülikooli juures ka teaduslikult.
Tema sõnul nimetatakse seda ametlikult piirideta karjääriks, kui inimene otsib eneseteostust ja ettevõtteid, kes sobiksid tema elustiiliga, mitte vastupidi (et mina pean end sobitama tööandja järgi, kuigi meie väärtushinnangud ei ühti). «Sisuliselt peaks iga töö aitama kaasa ka inimese isiklikule heaolule: arengule, unistustele, õnnele,» selgitas ta.
Praegusel ajal on tegelikult üsna tüüpiline see, et tehakse mitut asja korraga. Tiina Saar-Veelmaa tõi näiteks, et kontoritöö koormuseks võib olla umbes 75 protsenti ja sellele lisaks tõlgitakse, kirjutatakse raamatuid, peetakse sepikoda, korraldatakse kanuumatku, kujundatakse rõivaid, planeeritakse aedu, kasvatatakse lambaid, tehakse bändi jne. Enam ei saa inimese ja tema ameti vahele võrdusmärki tõmmata, kuna paljudel on rohkem kui üks töö, tänu millele saavad need inimesed end elu jooksul mitmel korral teostada.
«Aktiivne eluiga pikeneb koos üldise elueaga. 65 on uus 35! See tähendab, et ka karjääri teema on elukestev, inimesed tahavad luua võimetekohaselt väärtust, tahavad elust osa saada ja seda nautida ka kõrges eas,» lausus Saar-Veelmaa ja lisas, et tema tööks ongi aidata inimestel nende aardeid üles leida ning julgustada neid valima seda, mis tõeliselt paelub. «Ma ei muretse, et mõned valdkonnad jääksid siis töökäteta. Rumala töö peaks niikuinii masinad ja tarkvara meie eest ära tegema.»
Kui rääkida konkreetselt naistest, siis Saar-Veelmaa on aastaid olnud nõustaja neile lapsevanematele – peamiselt emadele –, kes naasevad tööturule. «See on kurb vaatepilt, kus väärikad, kogemustega ja sisuga naised, kes on tööturult lastega tegelemise tõttu aastaid eemal olnud, peavad tagasi tulles kõrvad lidusse laskma ja nõustuma madalama töötasuga vaid seetõttu, et nende «konkurentsivõime» pole laste tõttu tõusnud. Tegelikult on neil kogemusi ja teadmisi küllaga – nagu öeldakse, iga lapsega teeme justkui doktoritöö,» ütles Saar-Veelmaa. Karjäärinõustaja sõnul jääb naistel sageli julgusest puudu, kuigi kodus olles on olnud palju aega mõtlemiseks ja võib-olla oleks naine isegi valmis kannapööret tegema. «Ikka põrkutakse tagasi pragmaatikute manitsuste ees: mõtle enne, tee kindel ja turvaline valik jne.»
«Tegelikult on asi lihtne: me kõik tahame käia hambaarsti juures, kes armastab oma tööd ja on selles hea; näha poekassas inimesest, kes naudib oma tööd ega ole väheste võimaluste vang; lugeda nende kirjanike teoseid, kes meid puudutavad jne. Töö ei ole ainult töö, sellega mõjutame ümbritsevat ja oma lähedasi rohkem, kui oskame arvata,» nentis Saar-Veelmaa.