/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Olenemata sellest, kas harrastad sporti või mitte, võib tekkida huvi teadmaks, kui heas füüsilises vormis sa tegelikult oled. Londonis töötav personaaltreener Tom Wanless usub, et inimese treenituse astme saab hõlpsasti välja selgitada vaid kümne küsimuse abil.
Soovitavalt peaks neid küsimusi endale esitama iga kolme kuu järel, et arengul silma peal hoida ja kehale pidevat väljakutset pakkuda, kirjutab Daily Mail.
Küsimustele vastamine ei võta kaua aega ja mingit lisavarustust või kellegi abi pole vastamiseks vaja.
1. Kui kiiresti hakkad lõõtsutama?
Heas vormis inimene suudab pingutada ilma, et võtaks kohe võhmale ja ajaks väga higistama. Mida parem kopsutalitus, seda tõhusamalt inimene treenib ning seda kasulikum on see südamele ja kogu kehale. Kui sa saad argitoimetuste ja tavaliste treeningutega hakkama nii, et ei pea neid hingetuna katkestama, oled päris heas vormis.
2. Kuidas sa taastud?
Asi pole selles, kui tihti ja kui raskelt sa treenid, vaid kui hästi sa treeningute vahel taastud. Kui oled heas vormis, taastub südametöö kiiremini kui halvas vormis inimesel, sest su südameveresoonkonna töö on tõhusam ja kohaneb treeninguga kiiremini.
3. Kas suudad joosta järjest poolteist kilomeetrit?
Jooks on südametöö testimiseks väga hea vahend. Nii saab mõõta, kui efektiivselt suudavad süda ja kopsud hapnikku kasutada. Ühe miili ehk 1,6 km läbimine annab hästi aimu, millises vormis oled. Kui saad sellega hakkama alla kümne minuti, võid endale õlale patsutada.
4. Ka suudad olla minut aega toenglamangus?
Kes veel ei tea, siis toenglamangus püsimine polegi nii lihtne kui kõrvalt võib tunduda. Toenglamangu hoidmine näitab hästi ära, kui tugev kehatüvi sul on. Kehatüve all on siin mõeldud nii kõhulihaseid, istmikku, alaselga kui puusi. Kui püsid toenglamangus vähemalt minuti, oled heas vormis.
5. Kas suudad puudutada oma varbaid?
Kui sa ei suuda püstisest asendist kummardudes põlvi kõverdamata oma varbaid puudutada, siis ei ole sul kõige parem vorm. Füüsilise vormi üks näitajatest on ka paindlikkus, mis annab märku lihaste tervisest. Paindumatus võib näidata, et su põlvekõõlused on liiga jäigad. See on üks passiivse eluviisi sümptomitest.
6. Kas tead oma kehakoostist?
Tõhusa treeningprogrammi juurde kuulub teadmine oma kehakoostisest. Keharasva mõõtmine annab hästi aimu, kui terve oled ja kas praegune elustiil on sulle sobiv. Kehakoostist saab mõõta enamikes spordiklubides.
7. Kas sa pead lõunapausi?
Kiire elustiili puhul võib juhtuda, et lõunapausile ei pöörata piisavalt tähelepanu ja see jäetakse üldse vahele. Keha tahab aga liikuda ja inimene peab aktiivne olema kogu päeva vältel. Võimalusel tõese püsti iga poole tunni järel, et paar minutit ringi käia. See paneb vere liikuma ja annab lihastele veidi tööd.
8. Kui kergesti lähed stressi?
Pane tähele, kui sageli sa ärritud. Aktiivse elustiiliga inimene saab väliste stressitekitajatega paremini hakkama. Kui tahad pead puhata, mine jalutama või trenni - see aitab rahuneda ja paremini keskenduda.
9. Kui taiplik sa oled?
Kui sul ei jää asjad enam hästi meelde või sa ei suuda tööl keskenduda, on ehk aeg trenni minna. Regulaarne füüsiline aktiivsus turgutab mälu ja aitab uusi teadmisi paremini meeles hoida.
10. Kui hästi sa magad?
Trenn mõjutab ka unehormooni melatoniini tööd. Kui sa ei suuda õhtuti magama jääda, võib see olla märk, et sa ei liigu piisavalt. Sama kehtib ka selle kohta, kui ärkad öö jooksul korduvalt ilma põhjuseta üles.