Kas enne trenni tuleks soojendust teha?

Soojendus on hädavajalik, sest valmistab keha pingutuseks ette. Soojenduseta tõuseb vigastuste risk ja trennist on ka vähem kasu. Kui lähed ilma soojenduseta jooksma, on jooksu algus väga raske ja keha on kange. Ebameeldiv tunne tuleneb sellest, et keha üritab end alles sisse lülitada. Enne jooksmist soojendades tunned end kohe jooksu alguses energilise ja tugevana, kirjutab Hello Healthy.

Miks teha soojendust?

• Tõhus soojendus aktiveerib lihaste venitusrefleksi, mis on lihase venituse järel tekkiv automaatne vastus.
• Kui lihas pikeneb, siis sensoorsed retseptorid selles aktiveeruvad. Lihaskäävidest jõuab seejärel seljaajju signaal, mille järel tõmbuvad lihased kokku.

Kui teed trenni kohe pärast ärkamist või pärast pikka tööpäeva, on suurem osa lihastest väga kanged. Soojendus annab lihastele mõista, et on aeg tööd teha, ja aitab seeläbi vigastusi ära hoida. 

Soojendusvead, mida vältida

Korralik soojendus valmistab keha pingutuseks ette, kui annad süsteemselt tööd kõikidele lihastele. Näiteks tuleks enne ette võtta puusapainutaja ja siis alles tuharalihased. Nii on kindel, et kõik lihased on kaasatud ja töötavad koos. 

Mitte kõik ei soojenda end õigesti ja see võib teha rohkem kahju kui kasu. Siin on kaks peamist viga, mida soojendamisel vältida:

• Sa ei tegele esmalt lihaskangusega. Kui oled väga kange (nagu enamik inimestest), võib olla raske teha tõhusalt korralikku soojendust. Vaata allolevast videost lähemalt, kuidas lihaseid vahtrulli või palliga masseerida.
• Soojenduseks teed staatilisi venitusharjutusi. Venitada tuleks pärast trenni, et lõdvestada. Uuringud on näidanud, et staatiline venitamine enne trenni võib sooritust kahandada. Teisisõnu on isegi soojendamata jätmine parem kui enne trenni venitamine. 

Hea soojendus peaks kaasama kogu keha ja see sobib enne igat tegevust. Soojendus ei peaks sõltuma treeningu tüübist, vaid pigem su keha vajadustest.