Lugeja kirjutab: supertoit on meil tasuta loodusest võtta!

Kes toidu- ja terviseteemasid vähegi jälgib, paneb ilmselt tähele, et iga natukese aja pärast kuulutatakse välja uus supertoit.

Kui mu teismeline laps tervislikust toidust huvituma hakkas, olin  rõõmus. Kui ta soovis osta komponente uue tervisliku superkokteili jaoks, tegi see mind nõutuks. Koostisosad olid küll looduslikud ja ilmselt ka tervislikud, kuid üsnagi kallid. Lisaks olid need mulle üsnagi võõrad: chia-seemned, agaavisiirup, goji-marjad...

Ma tean, et kõlan võhikuna, kuid millest on paljudel selline vaimustus kõigest võõrapärasest? Oli suve algus, korjasin metsmaasikaid ja mõtlesin - supertoit on hoopis siinsamas minu ees! Metsmaasikad on supertoit! Taimed, mis on ise oma kasvukoha valinud, sest siin on just sellised tingimused, mida nad vajavad. Päikese käes küpsenud. Puhtas Eesti looduses, paigas, mida tunnen ammu.

Miks me usume, et supertoit peab olema midagi kauget ja võõrapärast? Tegelikult me ei tea, kuidas see on kasvanud ja mida sisaldab. Kas meie organism üldse omastab sellest võõrast asjast midagi? Miks ei usu me, et parim toit võrsub meie kodumaa mullast? Sest see on liiga tavaline ja kättesaadav?

Rääkisin seda kõike oma lapsele. Ütlesin talle, et suvel peaks ta sööma kõike seda, mida leiab meie aiast ja metsast. Õpetasin teda taimi tundma. Veel on võimalus meie oma Eesti supertoitu ise koguda ja süüa. Kas või needsamad igavana tunduvad sõstrad. See, et oleme nendega lapsest saadik harjunud, ei tähenda, et see pole supertoit!

Kui palju supertoitu on meil tasuta loodusest võtta! Uskuge lihtsaid asju. Ma ei tea, kas mu laps usub, et supertoit siinsamas tema nina all kasvab. Vähemalt olen teda kodumaiste marjade ja taimedega tutvustanud. Ja see tutvumisvõimalus on kõigil olemas. Kasutage seda!