Vitamiinidega liialdades võib rikkuda organismi tasakaalu

Eve Kruuse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Normaalset toitumist ei asenda ükski vitamiinitablet, mõnel juhul on aga vitamiinide liigne tarvitamine organismile lausa kahjulik.
 

Sageli ostavad inimesed vitamiine ainuüksi kuskil nähtud-kuuldud reklaamist ajendatuna. Selles, et inimene teeb reklaami põhjal otsuse, millist vitamiini ta vajab, on nii Kehra Tervisekeskuse perearst dr Marje Ott kui ka Ülikooli apteegiketi proviisor Silja Metti ühel meelel.

«Nii mõnigi tarvitab vitamiine rohkem, kui see ehk vajalik oleks. Selles on oma osa firmade rohkel ja ahvatleval reklaamil – kes siis ei tahaks olla terve, tugev ja ilus. Kindlasti ei tohiks liialdada ja pidevalt tabletipurk peos ringi käia – nii võib rikkuda organismi loomuliku tasakaalu,» hoiatab dr Ott.

«Mina püüan selliseid ostjaid veenda, et kõige paremini saadakse vitamiinid kätte toidust,» räägib Metti. Kui inimene on apteeki tulles valmis oma probleemist rääkima, küsitlen teda väga põhjalikult, sest nii selgub tavaliselt, kas tal on vajakajäämisi toitumises või on tal probleem, millega tuleks hoopiski arsti poole pöörduda. Aga mõni inimene teeb oma otsuse käigupealt, ütleb, et tal ei ole aega kuulata.»

Normaalse ja mitmekülgse toitumise korral saab terve inimene eluks vajalikud ained enamasti tavatoidust kätte. Aga alati on erandeid ja vahel on vitamiinide tarvitamine õigustatud. Näiteks võib vitamiinivaegus tekkida toitumise eripärast (erinevad dieedid, taimetoitlus, toitumiskombed, veidrused), st inimene ei saa toiduga piisavalt vitamiine.

Suurenenud nõudlus vitamiinide järele võib tekkida ka organismi kurnatuse, haiguse või raseduse tõttu. Vahel võib olla imendumishäireid, st inimene sööb küll normaalselt, kuid millegipärast on häiritud organismi poolt teatud ainete omandamine. «Need on juba haigusseisundid,» konstateerib dr Ott.

Väsimus ja kurnatus on ohumärgid

Vitamiinivaegusele võiks mõelda siis, kui tekib seletamatu väsimus- ja kurnatustunne, kuid ka siin võib olla palju põhjusi, mis enne vitamiinide tarvitamist tuleks välistada, selgitab dr Ott. Millise vitamiini puudus kõigepealt tekib, sõltub inimese toitumisharjumustest ning ka kliimavöötmest, kus elame.

Kevaditi ja pärast raskeid haigusi võib tekkida kurnatusseisund ning organism vajab pisut turgutamist. Kuid ka sel juhul on dr Oti meelest parem eelistada toidust saadavaid, st looduslikke vitamiine, sest neid omastab organism paremini. Profülaktikaks soovitab ta kompleksvitamiine, milles kind- lasti on sees ka B- ja C-vitamiin. Mao ärritusnähtude vältimiseks tuleks neid võtta pärast sööki.

D-vitamiini võib võtta aasta ringi

Aastaid räägitud jutt, et D-vitamiini tohib võtta vaid kindlas koguses ja mitte grammigi rohkem, on Metti sõnul vananenud arusaam.

«Seoses eelmisel aastal olnud suure gripipaanikaga jõudis meieni info, et põhjamaades on inimestel aasta ringi D-vitamiini puudus. D-vitamiin ei taga mitte ainult kaltsiumi imendumise, vaid seisab hea ka selle eest, et immuunsüsteem töötaks normaalselt,» selgitas Metti ning lisas, et D-vitamiini võib võtta iga päev aasta ringi. Päikesevalguse mõjul tekib küll kuigi palju D-vitamiini, aga sellest ei piisa.

Dr Ott rõhutas, et eriti oluline on D-vitamiin inimestele, kellel probleemiks luude hõrenemine. Näiteks eakatele või teatud haigusi põdevatele inimestele. Imikutele on D-vitamiini tarvitamine olu- line profülaktika mõttes, eriti talveperioodil.

Organism võib lõpetada vitamiinide omastamise

Vitamiine ei tohi kasutada pikka aega järjest, sest siis võib isegi keha biokeemia muutuda, organism võib lõpetada toidust vitamiinide omastamise, hoiatab Metti. Samuti võib pidev vitamiinide tarvitamine tema sõnul hoogustada kasvajalisi haigusi. Mõni inimene võib vitamiinide suhtes olla allergiline. Siis tuleks eriti hoolega jälgida, et menüüs oleks see toiduai- ne, kust seda vitamiini ikka saaks.

Kuna vitamiinidražeedes sisalduvad alati ka erinevad lisaained (värvid, maitseained, täite- ja sidu- vad ained), hoiatab dr Ott allergikuid nende ainete eest.

Toidulisand pole ravim ega toit

«Toidulisandid ei ole minu arust vajalikud. Milleks lisada keemiat toidule, sööge parem normaalselt. Seda öeldes ei pea ma silmas haiguslikke seisundeid, need on erandid. Mis on toidulisandite koostises? Seda peate tootjatelt küsima ja see on ka üks põhjustest, miks ma neid ei poolda. Kindlasti ei ole neid vaja anda lastele,» on dr Ott resoluutne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles