Miks näljutamine ei aita sul tegelikult kaalust alla võtta

Liiga vähe ei ole samuti hea.

FOTO: SCANPIX

Kõik teavad, et kui on soov maha võtta, tuleb süüa vähem kaloreid kui keha ära põletab. Suurem osa tervislike eluviisidega täiskasvanutest saab sellest loogikast väga hästi aru, kuid ikka leidub neid, kes kipuvad seda tõde väänama ja liialdustesse kalduma.

Tervisliku ja püsiva kaalulanguse nimel ei tohiks end ülearu piirata. Kui sööd pidevalt liiga vähe, tekib oht alatoitumiseks, mille tagajärjeks on ohtlik kaalukadu ja toitainetepuudus, kirjutab Hello Healthy. Selle ennetamiseks ei tohiks naiste päevane kalorikogus jääda alla 1200 kilokalori ja meestel alla 1500 kilokalori, kuigi täpsemad miinimumkogused on iga inimese puhul erinevad. 

Paastumise ja pideva nälgimise vahe on eelkõige näljaperioodi kestuses. Paastumiseks on ette nähtud kindel aeg ja kui seda tehakse korrektselt, ei ole see inimese tervisele kahjulik. Alatoitumine tekib siis, kui inimene näljutab end alla kalorimiinimumi nädalaid või koguni kuid. Hea toitumisega inimene on endasse talletanud rasva ja lihaste näol «kütust», millega ajab läbi 1-3 kuud. Glükogeenivarud seevastu ammenduvad juba 1-2 päevaga ja kui need ei taastu, tekib probleeme veresuhkrutasemega. 

Pärast mõnepäevast nälgimist hakkab keha energiat kokku hoidma ja ainevahetus aeglustub. Tagajärjeks on väsimus ja närvilisus. Kui süsivesikud on otsakorral, kasutab keha jõu saamiseks peamiselt valke ja rasvu. Kui keha on 48 tundi toiduta, kannatavad glükogeenipuuduse all kõige rohkem aju ja punased verelibled. Suure energiadefitsiidi tõttu kannatavad järgmiseks lihased ja organid. Seega pole keharasv ainus, mis löögi saab.

Kolm põhjust, miks näljutamine on väga halb mõte (ja ei aita tegelikult saledaks saada)

  1. Näljutamise tagajärjeks on aeglane ainevahetus ja ebameeldivad kõrvaltoimed. Kui sa sööd alla kalorimiinimumi, ei jätku sul piisavalt jõudu igapäevatoimetusteks ja keha õpib toime tulema vähema söögiga tänu aeglasemale ainevahetusele. Lühidalt öeldes mõjub see väga väsitavalt, teeb ärritunuks ja apaatseks. Kui lõpetad enda näljutamise, läheb veidi aega enne kui ainevahetus taastub.
  2. Alatoitumise all kannatavad lihased ja organid. Kuigi keha kohaneb vähema toiduga, ei tähenda see head, sest ellu jäämiseks peab keha hoidma minimaalset veresuhkrutaset, mistõttu lihased nõrgenevad ja kahju saavad ka elutähtsad organid. 
  3. Alatoitumisel suureneb toitainetepuuduse oht. Väga vähe süües ei ole võimalik katta ka oluliste toitainete vajadusi. Täpsemalt sõltub mõne toitaine puudus sellest, kui ühekülgne see dieet on ja mida täpsemalt inimene väldib. Kuigi kõiki alla miinimumkalorikoguse sööjaid ei saa süüdistada toitumishäires, annavad uurimused anoreksiaga aimu, mis toitainepuudused võivad pikema nälgimisperioodi tagajärjel tekkida. Peamisel võib siis olla probleemiks kaltsiumi-, raua-, tsingi-, D-vitamiini- ja B-vitamiinipuudus. Selle lisaks ka ohtlik elektrolüütide tasakaalutus ja valgupuudus.

Iga keha on erinev ja kui on soov kaalu langetada, tuleks leida endale sobiv menüü. Igal juhul tasub juba eelteadmiseks võtta, et vähem ei ole alati parem ning pikemas perspektiivis teeb kaalulangetaja näljutamisega endale karuteene.