Õnnetud inimesed püüavad sageli leida õnne välistest allikatest ning usuvad, et kui neil oleks rohkem raha, parem partner või ilusam auto, on ka elu õnnelikum. Aga õnn ei tööta nii, õnn tuleb meie endi seest.
Õnnetute inimeste kuus harjumust
29. oktoober 2015, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Higher Perspective reastas kuus õnnetute inimeste kõige tavapärasemat harjumust, mis neid õnnetuna hoiavad.
- Liigne kriitilisus. Sageli juhtub, et kui me ise ei tunne end hästi, kipume me liigselt kritiseerima nii end kui teisi meie ümber, et ka ülejäänud end sama halvasti tunneks kui meie. Püüa mõista, et vigu teed nii sina kui ka teised, vigadest tuleb õppida ja edasi liikuda. Proovi teisi ja ennast hoopis väärtustada ja hinnata.
- Negatiivsed sõltuvused. Võtmesõnaks on mõõdukus. On okei, kui sa tööpäeva lõpus võtad dringi või naudid head sööki, aga ära lase neil mõnudel muutuda sõltuvusteks, mis hakkavad su elu kontrollima.
- Minevikus elamine. Minevikku võib olla raske unustada ning tegelikult sa ei peakski seda püüdma. Kõik su möödaniku vead on õpitunnid, kuid sa ei peaks vigadele keskenduma. Jäta minevik seljataha, keskendu olevikule ja tulevikule.
- Muretsemine. Muretsemine on kujutlusvõime valesti kasutamine. Mingis mõttes võtab see meie elust hoo maha. Kui sa muretsed selle üle, mida halba uus päev toob, on raske hommikul rõõmsalt ärgata ja maailma vallutama asuda. Ära muretse nii palju. Mõtle hoopis, kui palju uusi võimalusi sind ees ootab.
- Hirmule järele andmine. Motivatsioon on suurepärane abiline, meil kõigil on vaja midagi, mis sunniks meid eesmärkide poole. Me ei tohiks aga lasta hirmul end juhtida, lase hoopis armastusel olla suunavaks jõuks. Kui sa oled hirmul ja kardad, on suurem tõenäosus, et sa teed vigu ning väiksem tõenäosus, et tulemus on positiivne.
- Klatšimine ja kurtmine. Kui me klatšime ja räägime teiste kohta halba, näitab see, kui õnnetud me oleme. Kui me kurdame murede üle, samas otsimata lahendusi, näitab see, et me ei tahagi asju paremuse poole muuta. Põhiline on ju see, et kui sa oled klatši ja vingumise lõpetanud, ei tunne sa end tegelikult paremini? On normaalne vahepeal auru välja lasta, aga proovi seejuures jääda proaktiivseks.