Sügisel on omad plussid: sa võid süüa meeletutes kogustes kõrvitsasuppi ning mida lähemal on jõulud, seda kiiremini jõuab kätte aeg, mil taas hakkab õhtuti valgem olema.
11 sügismuret, mida iga naine mõistab
12. november 2015, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga on 11 sügismuret, mida iga naine mõistab. Cosmopolitan pani need kirja.
- Sa lähed meelekindlalt toast välja, uskudes, et oled ilmale pihta saanud. Kuid niipea, kui sa uksest välja astud, saad aru, et sul on kas liiga külm või liiga palav.
- Sa ei suuda aktsepteerida, et lühikeste seelikute kandmine ilma korralike sukkpüksteta pole enam hea mõte.
- Sa igatsed sügis-boyfriend'i, sest pimedal ajal oleks ju nii mõnus kellelegi kaissu pugeda, aga sul puudub igasugune jaks kohtamas käimiseks.
- Lõpuks on käes aeg, mil sa saad kanda oma lemmiksviitrit, aga kui sa selle kapist üles leiad, avastad, et see lõhnab imelikult ja on täiesti kortsus, sest on aasta otsa kapis seisnud.
- Väljas on mõnus ja soe, päike paistab, sa teed aknad lahti ja siis sulle meenub, et kella kuueks on tõenäoliselt toas nagu külmikus ning lisaks on kommunaalarved tohutult suured.
- Sa pead kandma vähemalt 50 kihti rõivaid, et neid vajalikel hetkedel eemaldada või lisada, olenevalt sellest, kuidas ilm pöörab, lisaks on hommikul, lõuna ajal ja õhtul väljas totaalselt erinevad temperatuurid.
- Su nahk kuivab, aga kui sa seda kreemitad, jääb see rasvaseks, sest õhk on küll kuiv, aga mitte piisavalt kuiv, nii et sa oled lõksus igaveses nahatekstuuri limbos.
- Sa lahkud kodust täiusliku soenguga, aga jõuad tööle ja näed välja nagu deemon, sest tuul puhub sellise järjekindlusega, nagu ta tahaks sind maast üles tõsta ja minema lennutada.
- Sa ei saa enam kanda suvekingi, aga talvesaabaste jaoks pole veel piisavalt külm. Õnneks on olemas kevadsügissaapad!
- Sa rõõmustad, et võidad kellakeeramisega tunni, aga see rõõm lahtub kohe, kui saad aru, et nüüd on väljas pime juba kell kolm pärastlõunal. Järelikult on sul päeval vaid neli tundi, et midagi asjalikku ära teha, aga kell kaks lõpetad sa hommikukohvi ja tõded: «Nojah, jälle üks päev möödas ja ei jõudnudki midagi asjalikku teha ...»
- Väljas on päikese käes nii soe, et sa ei suuda otsustada, kas võtta kuum kohv või jääkohv ning tõenäoliselt teed niikuinii vale valiku.