Kahe lapse ema kirjutas kehakuvandist emotsionaalse blogipostituse

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Kentucky osariigis elav Ashley Glass kirjutas blogipostituse, millest paljastub, kuidas teised võivad suhtuda naise sünnitusjärgsesse kehasse. Glass on fotograaf ja blogija, kes kirjutab värskes blogipostituses kehakuvandist ja jagab nõuandeid teistele emadele ning ühiskonnale.

Glass selgitab, et ta on alati olnud pigem «väike tüdruk» ja saleda figuuri ning peaaegu olematute rindade tõttu on teda elu jooksul kutsutud erinevate nimedega. Seejärel kirjeldab ta, kuidas muutus ta keha raseduse ajal ja kuidas sündis tema nüüdseks 3-aastane poeg, edastab Huff Post.

«Mul polnud aimugi, milline peaks sünnitusjärgne keha välja nägema ja mind hirmutas see, et mul oli väike kõhuke ka pärast seda, kui poeg oli juba sündinud,» kirjutab Glass. Ta sai lisakilodest lahti ja võttis veel üsna palju kaalust alla, ta kaotas ka juukseid ning ta süda puperdas. Ka kõige väiksem asi võis muuta teda ääretult kurvaks ja emotsionaalseks.

«Ma tundsin, et teatud silmapaarid jälgisid mu muutust ja kritiseerisid mind, aga ma ei saanud midagi teha,» tunnistab Glass. «Tööl levisid kuulujutud, et mul on anoreksia, kolleegid hakkasid jälgima, mida ma lõunaks söön. Ma kuulsin kommentaare sellest, kui «haiglane» ma välja näen ja et ma peaksin kaalus juurde võtma.»

Glass käis paar korda arsti juures ja selgus, et naisel oli sünnitusjärgne türeoidiit ehk kilpnäärmepõletik. Peagi sai ta aga teada, et ootab teist last. Teise rasedusega muutus naise keha veelgi rohkem, tal tekkisid venitusarmid ja seljavalu. Nüüd on tema lapsed juba paariaastased, kuid naisel on endiselt aeg-ajalt probleeme kehakuvandiga.

«Ma olen saledam kui kunagi varem, aga peeglisse vaadates väldin ikkagi teatud kehaosade vaatamist,» kirjutab ta ja tunnistab, et sünnitusjärgse türeoidiidiga kaasnesid mitmed erinevad tunded, mis painasid teda kaks aastat. «Lähestikku olnud rasedused venitasid mu naha välja; mu nahk on selline, et seda on raske kanda.»

Oma emotsionaalse postituse lõpus mõtiskleb naine üldiselt naiste kehakuvandi üle. «Huvitav, mis hetkel sai see normaalseks, et me võime teiste kehasid kritiseerida? Kui naine on liiga kogukas, öeldakse ta kohta «paks»; kui ta on keskmise kehaehitusega, siis öeldakse ta kohta «tavaline»; kui ta on liiga peenike, soovitatakse tal võileiba süüa. Pole oluline, kui suur sa oled, see, milline su nahk välja näeb, pole ju kellegi teise asi?»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles