Miks ja kuidas süüa murulauku?
4. mai 2016, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tavaliselt peetakse maitseparandajateks suhkrut, soola ja rasva, siis figuurisõpradel on parem need unustada ja pöörata pilk maitsetaimede, vürtside ja ürtide poole. Neid me ei tarvita suurtes kogustes, kuid ometi saame anda hea maitseelamuse vähem energiat andvatele toitudele.
Lihtne, tavaline, odav ja hea valik on näiteks laukude perekond. Tuletame meelde, et nendest üks rohusarnane porrulauk on murulauk.
Murulauk on hinnatud, hästi kättesaadav maitseköögivili, millega on vanem põlvkond harjunud varasest lapseeast alates. Sageli olid maamajade teerajad nendega ääristatud, sest lillakate nuppudega õitsev murulauk on väga dekoratiivne. Ta meelitab ligi rohkesti mesilasi, kuid aias peletab maakirpe ja täisid ning aitab väävlisisalduse tõttu kõrvalkasvavaid taimi kaitsta jahukaste ja lehetäide eest. Taimest valmistatud leotist saab kasutada aiakahjurite, hallituse ja jahukaste tõrjes. Väävlit sisaldavad eeterlikud õlid annavad talle iseloomuliku lõhnavarjundi. Kuid kuna nii maitse kui ka lõhn on tagasihoidlikud, siis räägib see fütontsiidide suhtelisest vähesusest. Fütontsiidid on lenduvad ühendid, millel on mikroobe hävitav toime. Seega kuigi murulauku võrreldakse küüslauguga, on tema ravitoime nõrgem.
Söögiks tarvitame mahedamaitselisi värske murulaugu peened torujaid lehti. Kõige õrnemad ja maitsvamad on noored kuni 15 cm pikkused varred (ehk lehed), vanemad aga muutuvad paratamatult tuimemaks ja kõvemaks.
Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, on see murulaugul suhteliselt nõrk. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vänge kui paljudel teistel laukude perekonna liikmetel. Murulauk sisaldab ligikaudu 90 protsenti vett ning tema toiteväärtus on suhteliselt väike - 100 grammiga saab vaid umbes 50 kcal. Suure veesisalduse tõttu pealsed närbuvad ja kuivavad soojas kiiresti. Kilesse pakitult saab neid hoida külmkapis 2-3 päeva.
Tänu eeterlike õlide suurele sisaldusele mõjub murulauk seedimist soodustavalt ja vererõhku alandavalt. Võrreldes hariliku sibulaga sisaldab murulauk rohkem C-vitamiini, A-provitamiini ja B-rühma vitamiine. Murulaugus leidub kaltsiumi ja üllatavalt palju rauda ning vähesel määral väävlit. Kuna murulauku tarbitakse reeglina väikestes kogustes, ei kujuta taimes sisalduv väävel endast inimesele ohtu.
Murulauk mõjub vereloomet soodustavalt, kuid ta ka tõstab söögiisu. Mõõdukas maitse- ja lõhnabukett esitab kindla nõude selle taime kulinaarseks kasutamiseks. Soojadele toitudele tuleks murulauku alati lisada alles pärast kuumtöötlust. Tema sibulamaitseliste peenestatud lehtede ja võrsetega saab maitsestada kala, kartuleid, suppe, võileibu ja munaroogasid. Murulauk sisaldab palju C-vitamiini ja seepärast on teda õigem tarbida värskelt. Külmutamise või kuivatamisega hävib suur osa vitamiinidest. Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore ja võiga. Hästi täiendab murulaugulisand ka kodujuustu, kohupiima ning munaroogasid. Suhteliselt mahedamaitselise taimena sobib murulauk edukalt ka erinevate salatite maitsestamiseks.
