Juba action-filmidest on teada, et kui kodus on käinud vargad, siis on kogu elamine segi pööratud. Miks? Aga sellepärast, et kui majapidamises on midagi hinnalist või suurem summa sularaha, siis on see nutikalt ära peidetud, et kurikaelad kerge vaevaga varanduseni ei jõuaks.
Ega Hollywoodi filmides nähtu väga vale olegi, kuid vähesed hoiavad tänapäeval suuri summasid kodus ja üha enam inimesi investeerib oma kodu turvaliseks muutmisesse, kirjutab Julged Hoolida. Turvauksed, lukustatud trepikojad, koduvalve teenus ja kodukindlustus on paljude jaoks iseenesestmõistetavad meetmed. Kas siis on üldse vaja muretseda oma väärtuslike asjade pärast, mis jäävad turvauste taha, või peaksime siiski teadma, kuidas neid hoiustada ja kaitsta juhul, kui turvauks veab alt ning kindlustus keeldub kallist vara kindlustamast?
Väärisesemete hoiustamise ABC
G4Si juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker nendib, et esmalt peaks inimene veenduma, et väärtuslikud asjad ei vedeleks mööda majapidamist laiali, kus neid on vargal kerge lihtsalt üles noppida. Tundub naeruväärselt lihtne printsiip, kuid Tääkeri sõnul pole harukordne see, kui varas murrab sisse korterisse või majja, kus ta on varem märganud, näiteks läbi akna, vedelemas väärtuslikku vara, olgu see siis kallis elektroonika, raha või ehted. Samuti ei soovita Tääker panna raha või väärisesemeid tavapärastesse või filmis nähtud n-ö peidukatesse.
Murdvaras on harilikult üsna nutikas ja oskab vaadata nii riidekapi põhjas seisvasse jalatsikarpi, madratsi alla kui ka öökapi esimesse sahtlisse. «Kui kodus on paar-kolm hinnalist eset, siis need võiksid olla tugevast materjalist lukustatud kapis,» soovitab Tääker. Kui asju on rohkem, siis tasuks kaaluda turvakapi või seifi soetamist. Tääker lisab, et tänapäeval täidab paljude inimeste jaoks kodu ka kontori rolli, mistõttu on rohkem väärtuslikku, mis vajab hoiustamist. Dokumentide, jooniste, andmekandjate, litsentside, vormide jm olulise talletamiseks on kindlasti vaja seifi.
Kui otsustada seifi kasuks, siis see tasuks valida vastavalt vara väärtusele ja suurusele, kuid oluline on ka seifi planeeritav asukoht. Kui seif on kvaliteetne ja korralik, aga selle kinnituskoht ja –pind nõrk või sobimatu, siis võib juhtuda, et varas jalutab piltlikult öeldes koos seifi ja seinaga minema. Tääkeri sõnul pole seifi kättesaamine küprokseina küljest eriline kunst ning siis ei oma seifi turvaklass üldse tähtsust. Siiski tõdeb Tääker, et õnneks on vähe neid, kes ise seifi või turvakappi koju paigaldavad ning harilikult pakub sellist teenust seifi edasimüüja.
Mida teha sularahaga?
Ilmselt on raha sukasääres hoidmise ajad Eestis möödas, kuid juhul, kui kodus on vaja ajutiselt või pikemalt hoiustada suuremat hulka sularaha, tasub teada, et üldiselt kindlustuspoliis sularaha ei kindlusta. «Kodus suurema koguse sularaha hoidmine ei ole kindlasti mõistlik ja kahju korral on väga keeruline tõendada, kas raha oli kodus riiulis või mitte,» kommenteerib Seesam kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. See on ka põhjus, miks kindlustusfirmad suuremas koguses sularaha ei kindlusta. Samuti on risk väga suur kallite üksikesemete puhul, nagu näiteks maalid, erinev tehnika ja juveelid. Sellisel puhul võib kindlustusfirma nende kindlustamisest ka keelduda. «Kui hoiustamist vajab suurem summa raha või kallid esemed, siis võiks kaaluda kvaliteetse turvakapi või seifi muretsemist. Miks mitte mõelda ka vara hoiustamisele vastava teenusepakkuja juures,» annab Gilden nõu.
Tea oma kodukindlustuspoliisi täpseid tingimusi
Enamikul inimestel on kodukindlustuspoliis, kas see siis ei kata varguse korral varga põhjustatud kahju? Seesami esindaja sõnul kindlustatakse väärisesemeid harilikult teatud summa ulatuses. Gilden lisab, et on võimalik teha ka erikokkuleppeid, mis pannakse kirja kindlustuspoliisile. Kui tegu on väga hinnaliste üksikesemetega, siis seab kindlustus esemete hoiustamisele harilikult eritingimused. Näiteks kõrgem omavastutus, seifis hoidmise nõue jmt. Kui vara omanik aga eirab neid tingimusi ja kindlustusfirmal on võimalik tõestada, et hinnalised ehted olid lukustatud seifi asemel hoopiski diivanilaual, siis ei pea kindlustus ehete rahalist väärtust omanikule korvama. Gilden rõhutab, et pole vahet, kas inimesel on või ole kodukindlustus, lähtuda tuleks siiski sellest, et väärtesemed ja raha võiksid olla silma alt ära ning mitte mingil juhul nähtavas kohas.
Seesami kodukindlustuse tootejuht paneb inimestele südamele, et nad ei ootaks esimese kahjujuhtumini, et alles siis pöörata tähelepanu varem sõlmitud poliisile ja tingimustele.Gilden lisab, et kodu kindlustajatel ei tasuks ennast lasta petta sõnast «kogurisk», mis ei pruugi tagada kaitset kõikide juhtumite vastu. Iga kindlustusandja ja -paketi puhul on välistused ning maandamata riskid, millega tuleks juba lepingut sõlmides tutvuda. Kindlasti tasub hoolikalt jälgida seda, kas ja mis summas on kindlustatud kodune vara. Võimalik, et kindlustus hüvitab varastatud kodutehnika, kuid mitte kalleid ehteid või dokumente ja andmekogusid.