Meie sagedaste vihmadega kliimavööndis elades napib päikesevalgust enamikul kuudel aastast, seetõttu pole ime, et just see võib olla organismis nõrkuse ja jõuetuse põhjustajaks. Sestap tasub profülaktika mõttes võtta lisaks D-vitamiini, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi.
Osi kinnitusel annavad märku sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma juhul, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L. Sel juhul on ka eelnimetatud vaevused juba üht- või teistmoodi tuntavad. Sel juhul saab abi tablettidest, tilkadest või õlikapslitest – parima lahenduse oskab soovitada arst.
Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ja nende ainete talletamist luudesse ja hammastesse. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude tekkimist, mõjutab mitmete raskete haiguste nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiini näol on tegu äärmiselt vajaliku vitamiiniga, mis mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.
Eestis tehtud uuringu põhjal on ligi 70 protsendil Eestis elavatel inimestel D-vitamiini puudus. Eriti hoolikad peaksid olema D-vitamiini taseme jälgimisel rasedad, väikelapsed ja noorukid, sest kasvavas organismis D-vitamiini puuduse tagajärjel saavad kannatada kõige enam luud ning võib tekkida rahhiit. Selle vältimiseks rikastatakse paljudes riikides D-vitamiiniga erinevaid laste piimasegusid, piima, hommikusöögihelbeid, mahla. Õnneks on ka Eesti kauplustesse viimastel aastatel müügile ilmunud D-vitamiiniga rikastatud piim, toiduõli ja määrdemargariin.
Tähtis D-vitamiini allikas päike on päike, ja siinkohal ei peeta teps mitte silmas solaariumipäikest. Värskes õhus päikese käes viibides saab inimene kätte neljal suvekuul vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal aastast on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu. Hea ei ole «liiga intensiivne» lõunamaareis, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud – nagu põhjamaalastest turistidel on kombeks omal nahal tunda – D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev nahapõletus, naha kiirenenud vananemine ja kortsud. Liigse nahapõletuse korral ei saa jätta märkimata ka nahavähi tekkimise ohtu. Selleks peaks heleda nahaga põhjamaalased lõunamaareisil kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on suurem kui 15. Samas soovitatakse vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks olla mõned minutid ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks toota vajaliku kogude D-vitamiini.
Seepärast tasub võtta asja mõistusega: viibida võimalikult palju päikese käes – abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine, kuid võimalusel eelistada mõõdukat ülekehapäevitust, süüa võimalikult mitmekesiselt – eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, suvine või, maks, juust, seemned, teravili – ning võtta vajadusel pimedal ajal lisaks profülaktika mõttes üks D-vitamiini kuur.