Kui varasemates teadustöödes on täheldatud mediteerimise positiivset mõju nii kehale kui hingele, siis Massachusettsi ülikooli juures läbi viidud eksperimentaalsetes uuringutes õnnestus teadlastel tuvastada mediteerimisega kaasnevad strukturaalsed muutused ajus.
Uurimistöös jälgiti 16 mediteerimist praktiseeriva vabatahtliku ajus toimuvaid muutusi 8 nädala vältel ning samal ajal viidi paralleelsed magnetresonantsuuringud (MRT) läbi ka kontrollgruppi kuulunud 17 inimesega, vahendab teadus.err.ee.
Katses osalenud inimesed olid algajad mediteerijad, mistõttu neil ei olnud kontrollgrupiga võrreldes lähtestaadiumis eeliseid - seetõttu oli võimalik 8 nädala pärast mediteerijate ja mittemediteerijate ajus toimunud muutusi võrreldes teha otseseid järeldusi selle kohta, kuidas igapäevaselt keskmiselt 27 minutit sisekaemust aju struktuuri mõjutab.
MRT uuringuis nähti, et mediteerijail suurenes hallaine tihedus õppimisega ja mäluga seotud ajupiirkonnas hipokampuses ning lisaks ka eneseteadvuse, kaastunde ning introspektsiooniga seotud ajupiirkondades.
Seda, et toimunud muutused olid põhjustatud just mediteerimisest, tõendab fakt, et mittemediteerijatest kontrollgrupil sarnaseid muutusi ajus ei tuvastatud.