Karlsson katuselt seda ei andestaks

Hanneli Rudi
, Tarbija toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnuküla kohvik & resto.
Linnuküla kohvik & resto. Foto: Liis Treimann
  • Tellitud eelroogade üle oleks patt nurisedaaga eriti kiita ka nagu ei saa.
  • Magusroad ei näinud mitte ainult kenad välja, vaid ka maitsesid suurepäraselt.

Kõigepealt oli burks – ilmselt nii võiks alata raamat, mis keskendub Tallinnas Nõmme teel tegutsenud söögikohtade ajaloo uurimisele. Mingil ajal sirgusid esimesed Räägupesa ja Staabi põhiklientidest tudengid suureks. Neist said korralikud kodanikud, kel pärast autoliisingu ja korterilaenu maksmist jääb üle piisavalt raha, et väljas süüa. Ainult et nüüd ei saada sõpradega kokku üle linna tuntud burksiputkades, vaid kohalikus Linnuküla Restos.

Selle aasta alguses avatud Linnuküla Resto on hea näide sellest, et enam ei pea väljas söömiseks suunduma südalinna või Telliskivisse. Ka pealinna tavalises n-ö magalarajoonis tasub restoranipidamine ära.

Tellitud eelroogade üle oleks patt nuriseda, aga eriti kiita ka nagu ei saa. Tomati-carpaccio taldrikul võimutsevad tomatid jätsid mozzarella’le õige vähe ruumi ja üldmaitsele see kasuks ei tulnud. «Oleks siin vaid veidi peeti, saaks tulemus perfektne,» ohkas Häärberi (kitsejuust, Kreeka pähkel, pirn, rukola) salati tellija. Kui teiste eelroogade puhul tundus, et i-le jäi täpp panemata, siis hirvetartariga seda muret ei olnud. Vürtsikas kaste oli just see, mis tegi lihtsalt heast tartarist väga hea.

Ka siiafilee merikarpidega pälvis vaid ülimaid kiidusõnu. «Täiuslik, puhas kunst,» ei olnud sööja kitsi kiitma. Pardifilee jõudis lauda just sellisena nagu tellitud ehk medium’ina ning oli igati hüva. Küll aga tekitas esialgu jahmatust Black Anguse steik, mis oli sööja sõnul vesimage. Pisut kulus aega soolaveski asukoha tuvastamiseks, aga sellest oli abi. Esialgne jahmatus asendus üsna pea kiitva hinnanguga. On ju igati kena, et kokk lähtub toidu maitsestamisel lihtsast põhimõttest: soola saab alati juurde panna, aga mitte ära võtta. Aga kui toit tuleb köögist välja nii magedana, siis võiks vast kohe soolaveskit pakkuda.

Linnuküla Resto on igati mõnus kogukonna söögikoht, kus hääde inimeste seltsis õhtusööki nautida.

Kui eel- ja põhiroogade puhul tekkis tunne, et midagi jääb nagu puudu, siis magusavalik pälvis vaid kiitust. Magusroad ei näinud mitte ainult kenad välja, vaid ka maitsesid suurepäraselt. Menüüs kirjas olevad nimed ei reetnud, mis sööjaid ees ootab, aga kui lauda jõudsid kuldseks küpsetatud biskviit vaniljekreemi ja vaarikatega ning pannkoogid, siis lummas juba nende serveering, maitsest rääkimata. «Šokolaadi ülemvõim» aga teenis tunnustuse kõige tõsisemalt šokohoolikult.

Kui n-ö täiskasvanute toitude puhul oli hinna ja kvaliteedi suhe igati paigas, siis lastemenüü oli täielik altminek. Nii pasta kui ka friikartulite juures oleks pidanud menüü järgi olema lihapallid, aga tegelikult toodi lauda väiksed hallid ja maitsetud pallikesed, mille kuju jättis mulje, et need on pärit külmutatud frikadellide pakist. Oleks meie seltskonnas kahe tirtsu asemel viibinud Karlsson katuselt, poleks ta sellist pühaduseteotust küll andestanud ning kokka oodanuks ees hirmus tirriteerimine. Millegipärast levibki meie söögikohtades viimasel ajal komme, et täiskasvanud kliendi pärast pingutatakse ja nähakse vaeva, lastele aga pakutakse kräppi. Miks küll? Lastepraad on just hea võimalus kasvatada endale püsiklienti, sest võsukesed mõjutavad vanemate ostukäitumist aina enam. Kui kiirsöögikohas on peamiselt kananahast ja sojajahust koosneva pooltoote pakkumine normaalne, siis restoranis mitte. Pealegi pole Karlssonilt kiidusõnu pälvivate lihapallide tegemine suurem kunst.

Jättes lastemenüü kõrvale, võib öelda, et Linnuküla Resto on igati mõnus kogukonna söögikoht, kus hääde inimeste seltsis õhtusööki nautida. Eraldi kiitust väärivad teenindajad, kel vanast kortermajast tehtud restoranis tuleb joosta kolme korruse vahel ja kes täismajast hoolimata olid väga tähelepanelikud. Kohalik rahvas on söögikoha igatahes üles leidnud ja eelmisel laupäeval oli seal vaba laua leidmisega raskusi. Loodame, et lähiajal muutub ka lastemenüü. Siis on põhjust sinna taas minna.

Carpaccio.
Carpaccio. Foto: Hanneli Rudi
Siiakala.
Siiakala. Foto: Hanneli Rudi
Häärberi salat.
Häärberi salat. Foto: Hanneli Rudi
Šokolaad kolmes olekus.
Šokolaad kolmes olekus. Foto: Hanneli Rudi

Noppeid menüüst

Linnuküla Resto

Tallinn, Nõmme tee 20

Eelroad

Hirv - hirvetartar, marineeritud kurk, gribiche kaste, munakollane, trühvlipeet 6,50 eurot

Häärberi salat – kitsejuust, Kreeka pähkel, krõmpsuv roheline, pirn 8 eurot

Tomati-carpaccio – eri tomatid, mozzarella, basiilikupesto 7 eurot

Põhiroad

Part - pardifilee, mustjuur, lehtkapsas, põldmari 14 eurot

Siig - siiafilee, sellerikreem, rannakarbid, meretaimed 14 eurot

Veisesteik - Black Anguse lihaveis, varajane kartul, murulaugukreem, karamelliseeritud šalottsibulad 19 eurot

Magustoidud

"Vaarikad" - kuldseks küpsetatud biskviit, vaniljekreem, vaarikad 4,5 eurot

«Šokolaadi ülemvõim» – šokolaad kolmes olekus, kirsid, marjad 5 eurot

Pannkoogid - väikesed pannkoogid, jäätis, moos, vahtrasiirup 4 eurot

«Ämma magus sahver» – vaarikad, rabarber, maasikad, strössel, keedukreem 5 eurot

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles