Teismeline maadluse tulevikutäht Maarja Plaser: sihiks on olümpia!

Maarja Plaser

FOTO: Marina Suvoroff

Ootamas on ees kohtumine 13-aastase tüdrukuga, kes võib esmapilgul tunduda tavalise eeskujuliku koolilapsena, kuid tegu on Eesti vabamaadluse tulevikuga. Maarja Plaser on vabamaadlusega tegelenud alates 11. eluaastast. Kaks aastat võib tunduda lühike aeg, kuid nii noores eas tüdruk võib praegusel hetkel juba ka professionaalsetele maadlejatele koha kätte näidata. 

Enne vabamaadlusega tutvumist paistis teekond hoopis teist suuna võtvat. Pereisa Martin suunas pere nõusolekul Maarja hoopis võistlustantsu tantsima. Ta on laulnud ETV lastekooris ja õppinud Tallinna Muusikakoolis klaverit. Miskipärast tunneb Maarja end siiski kõige kodusemalt maadlusmatil. «Kuna mu vend ja isa tegid trenni, siis käisin trennis kaasas ja tegelesin üldfüüsilise treeninguga,» meenutab Maarja oma algust maadlusega. Tol hetkel 10-aastane trennihimuline oli alguses pisut ärevil.

Maarja Plaser

FOTO: Marina Suvoroff

Vanemad tegid katse ilma surumiseta laps maadluse juurde tuua ning see õnnestus. «Vabamaadluses võiks ta juba mind õpetama hakata,» lausub uhkusega Martin, kes on spetsialiseerunud Kreeka-Rooma maadlusele. Maarja võimekus märgata detaile ja keskenduda igas trennis õpetatule on Martini hinnangul juba tippsportlase vääriline. «See on igale treenerile rõõm, isa jaoks loomulikult ennekõike,» lisab Martin. Ainuke asi, mida isa saaks veel tütrele õpetada, on treeninguks ettevalmistamise pool, sest sisu teab Maarja juba temast paremini.

Ennast heidutada ei lase

Nüüdseks mõnda aega vabamaadlusega tegelenud Maarja oskab tuua välja maadlemise plussid ja miinused. Maadlemine on toonud tema ellu palju rohkem rõõmu ning ta on kindel, et treeningutest tingitud ajanappuse tõttu pole ta millestki ilma jäänud. On ette tulnud olukordi, kus trenn pole läinud täpselt nii nagu oleks lootnud, juhtunud rebestus või lihaste jäigastumine väheste venitusharjutuste tõttu. Nendel olukordadel ei lase Maarja ennast heidutada, sest tal on ees kindel siht. Ta tahab üle kõige võistelda olümpiamängudel, sihiks on ka Euroopa meistrivõistlused. Selle nimel on ta valmis nägema vaeva, teades, et ees ootab aastatepikkune treening ja jõu proovilepanek. Lisaks isale ja vendadele on Maarja jaoks suureks eeskujuks ja toeks ema, kellega koos teevad nad enne võistlusi maadlusmatše. «Harjutan tema peal võtteid, aga saan omakorda ka teda juba õpetada,» muigab Maarja.

Kaotus pole Maarja jaoks takistuseks. Ta võtab igat kaotust kui õppetundi, mis lõpuks edasi viib. Seda küll vaid siis, kui analüüsida tehtud vigu ning pingutada rohkem, et mitte neid korrata. Ta tunnistab, et kaotus pole kuigi mõnus tunne, kuid pole võitu ilma kaotuseta.

Lisaks treeningutele ja võistlustel osalemisele käib Maarja ka tavakoolis. Tavakool tähendab olenemata asjaoludest ka tavakoormust. «Vahel annavad õpetajad vähem õppida, kuna ees ootavad rasked võistlused,» räägib Maarja. Taolisi olukordi tuleb ette aga pigem harva ning treeningute kõrvalt peab Maarja leidma ka aega koolitöödega tegelemiseks.

Palju rohkemat kui eneseteostus

Maarja jaoks on maadlemine midagi palju rohkemat kui eneseteostus. Talle meeldib maadluse keerulisus, mis nõuab temalt julgust ja tahtejõudu. Tema jaoks on maadlusmatšil olemine võrdväärne maailmadevahelise rändega, kui kehas pumpab adrenaliin. Proovilepanek algab aga tuttavast Korrus3 treeningsaalist, mille juhataja on tema enda isa Martin Plaser. Kõik algab treeningust endast. «Mõni trenn on rohkem üldfüüsiline, mõnes aga rohkem tehnikat,» ütleb Maarja ja vaatab huilgavaid noori mööda saali tormamas.

Kõige suuremaks plussiks treenimise juures peab Maarja enda trennikaaslasi. Kuna trennirühmas on temaga samas kaalus olevad noored, siis on trenn võrdväärne ning katsumuseks mõlemale poolele. Maarja sõnul on aga maadluse põhivõtteid võimalik selgeks õppida ühe aastaga, jättes ülejäänud aja võtete lihvimiseks. Ta lisab veel, et jõusaal ei pea ilmtingimata maadlusega käsikäes käima. Peale trenni on võimalik jõudu teha läbides harjutusi, mille hulka kuuluvad kükid, kätekõverdused, lõuatõmbed, kõhu- ja seljalihaste harjutused. Oluline on silmas pidada, et maadlus nõuab nii ülakeha kui ka jalgade jõudu ning vastupidavust.

Riietuse osas peab samuti paari asja silmas pidama. Kanda tuleb maadlustrikood ja maadlussaapaid. Trikood on reeglina punast ja sinist värvi, et eristada maadlejaid. Saapad on selleks, et mati peal mitte libiseda. Maarja ise kandis ka kunagi kõrvakaitsmeid, mis ei lase kõrvadel peale tugevat lööki verega täituda. Vastasel juhul tekiks nii nimetatud paks kõrv, millest saab lahti ainult ravi teel.

Maarja iidolid maadlusmaastikul on Epp Mäe ja välismaal tuntust kogunud Helen Maroulis. Kõige suuremaks inspiratsiooniks Maarjale on aga tema isa, kes tutvustas teda maadlusega ning aitas teha esimesed sammud. Isa jaoks on see isadepäeva eel suurimaks tunnustuseks üldse.