Eesti personalijuhid paljastavad: kümme elulist trikki, kuidas kandideerides edumaa saavutada

Rain Resmeldt Uusen
, CV-Online Estonia turundusjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Périg MORISSE / PantherMedia / Scanpix

Milliseid kandidaate personalijuhid uusi töökäsi ja -ajusid otsides tegelikult väärtustavad? Kuidas kandideerides inimlikult silma paista, annab nõu mitmete personalijuhtidega vestelnud CV Online'i meeskond.

Kandideerimine oma unistuste töökohale ei ole kosmoseteadus, kinnitasid kõnetatud personalijuhid. Nende jagatud soovituste põhjal panime kokku kümme peamist trikki, kuidas tööandjale kandideerimisprotsessis silma jääda nii, et jõuda suurema tõenäosusega ka vestluse, kohtumise ja oma uue töölepinguni.

Loe töökuulutus kaks korda läbi

«Töötaja võiks hoolikamalt lugeda tööpakkumist ja alles seejärel kandideerida,» soovitas suurfirma personalidirektor. «See lihtsustab oluliselt tööandja tööd ja hoiab kokku tema väärtuslikku aega.» Naise sõnul kandideerib ikka veel suur hulk kandidaate lihtsalt huupi, kuna CV-d on kerge saata. «Selliste kandidaatide puhul on kohe märgata, et nad pole süvenenud piisavalt korrektselt organisatsioonipoolsetesse nõudmistesse,» selgitab ta ja soovitab töökuulutuse alati vähemalt kaks korda mõttega läbi lugeda – näiteks õhtul ja siis hommikul värske peaga uuesti.

Töökuulutust lugedes peaks personalijuhtide sõnul tekkima kandideerijas veel enne CV saatmist selge ettekujutus – kuidas ma võiksin selles ametis igapäevaselt toimetada?

Kõik sinu kasulikud kogemused on olulised

Pane oma CV-sse kindlasti kirja, milliseid kogemusi oled elu jooksul saanud ja millised väärtushinnangud seeläbi kujundanud, seda ka läbi oma vaba aja tegevuste ja põnevate hobide. Ettevõtted otsivad arenemiseks ja kasvamiseks endaga liituma isiksusi, kes suudavad mõelda laiemalt, teha koostööd kolleegide ja partneritega ning kes muidugi oskavad ja julgevad välja pakkuda ka ootamatuid lahendusi ette tulevatele argiprobleemidele.

«Kandidaatide CV vormistus võiks olla täiuslikum ja korrektsem,» räägib kaubandusketi personalijuht. «Mida rohkem infot CV-s on, seda parem. Puuduliku infoga CV-d ei ole need, mida täna väga läbi vaadatakse.»

Korrektne keelekasutus tõstab esile

Väldi kirjavigu, koosta selgeid ja sisulisi lauseid, väldi kantseliiti ja üldisi loosungeid, korrutavad kõik personali värbamisega tegelevad spetsialistid kui ühest suust. «Lase oma CV sõbral või pereliikmel peale täiendamist korra üle lugeda,» soovitab iga päev kümneid CV-sid läbi töötav personalijuht. «Nii leiad üles ka kirja- ja loogikavead, mida ise elulookirjeldust õhinaga koostades ehk ei märganud.»

Üldjuhul kutsutakse personalitöötajate sõnul vestlusele pigem see kandidaat, kelle CV-s on info korrektselt esitatud. «Meie jaoks on CV esimene dokument, mille järgi valitakse kandidaate, keda vestlusele kutsutakse ja sellepärast oleme rõõmsad, kui see esmane dokument kandidaadi kohta meile võimalikult palju infot sisaldaks,» kinnitab üks värbajatest.

Rõõmus, aga professionaalne foto

«Ma ei värba kunagi inimest välimuse põhjal,» kinnitab personalijuht, kes tegeleb peamiselt teenindava personali otsimisega. «Aga kui CV juurde on lisatud foto, saab selle põhjal näiteks järeldada, kas inimene oskab olla esinduslik, kas ta hoolitseb enda eest ning milline on tema enesekindlus. Professionaalse kuvandiga rõõmus foto aitab luua selle inimesega kontakti, näha kirja pandud kogemuste ja tegude taga isiksust.»

Kaaskiri aitab selgitada sobivust

Motivatsioonikiri või kaaskiri – heal lapsel mitu nime, aga see on sinu personaalne kokkuvõte, mis aitab uut töötajat valival inimesel mõista, kas teie eesmärgid ühtivad.

Seetõttu ei tasu personalijuhtide sõnul kirjutada kaaskirja kunagi läbimõtlematult ja «linnukese» saamise pärast. «Selles võiks kandidaat tuua rohkem välja just neid aspekte, kuidas ta ise näeb, et tema ja organisatsiooni eesmärgid ühiselt edasi liikuda võiksid kokku langeda või üksteist hoopis näiteks täiendada. Et millist väärtust ta isiksuse, kolleegi ja professionaalina selles ametis ettevõttele ja teistele töötajatele loob,» soovitab personalijuht startup-maailmast. «Kaaskiri näitab ka inimese võimet üldistada ja iseennast analüüsida.»

Too võimalusel välja CV-s ka selline info, mis sind teistest võimalikest kandidaatidest eristab. Kui sa oled näiteks hobispordis saavutanud erakordseid tulemusi, näitab see, et oled järjekindel, julge ja püsiva iseloomuga.

Tutvu organisatsiooniga, näiteks kodulehekülje abil

«Kandidaadid võiks enne kandideerimist rohkem tutvuda organisatsiooni kodulehega,» soovitavad paljud värbajad. «Tihtipeale saame telefoni teel kandidaati vestlusele kutsudes vastuseid nagu «kas ma tõesti kandideerisin?» või «millisest organisatsioonist te helistate, olen kandideerinud mitmesse firmasse» – need kaks fraasi on väga ebameeldivad ja jätavad mulje, nagu inimesel oleks sisuliselt ükskõik,» räägib personalijuht ja soovitab panna endale näiteks nutitelefoni kirja, kuhu on kandideeritud ja mis ameti peale. «Keegi ei pahanda selle peale, kui inimesel on mitu vitsa vees.»

Ole vestluseks ja kohtumiseks mõtteis juba valmis

Positiivne häälestatus eristab häid kandidaate neist, kes jäävad üldjuhul esimestena valikust välja, selgitavad personalijuhid.

Kui oled kuskile kandideerinud, võid suure tõenäosusega oodata tööandjalt kõnet, et vestlusele kutsuda või hoopis tehakse esmane intervjueerimine selle sama telefonikõne käigus. «Kandidaat võiks peale CV ja kaaskirja saatmist juba asuda ette valmistuma, et vastata enda esile toomiseks peamistele küsimustele, enam levinud küsimustele, mis aitavad terasid sõkaldest eraldada,» räägib personalijuht, kes vahel peab korraga tegema valikuid mitme konkursi kohta. Tihti on vastused lakoonilised (miks soovid töökohta vahetada – uued väljakutsed; aga täpsemalt?)

«Uskuge või mitte, aga selliseid vastuseid kuuldes langeb huvi nulli, samas on aga sisukaid vastuseid põnev kuulata, kõrv puhkab ja inimesest tekib hoopis terviklikum arusaam,» räägib ta. «Lisaks võiks hääletoon olla reipam ja naeratusest oleks vast ka abi – uskuge, elujaatav, naeratav inimene on ka telefoni teel näha ja tunda!»

Kui oled juba vestlusele kutsutud ja jõuad ettevõttesse ning ootad sekretäri juures diivanil oma intervjuu korda, tasub kõiki neid, kes mööda lähevad, ka viisakalt tervitada. «Ka peanoogutusest piisab,» soovitas üks personalijuhi abidest. «Esmamulje loomine on oluline ja kui kandideerid kohale, kuhu oodatakse säravat, suhtlejat inimest ning sa juba esimesel kohtumisel ei suuda endast head muljet jätta, siis edasi on seda juba väga raske muuta.»

Lisaks on ettevõttes sinu tulevased kolleegid väga uudishimulikud. «Uue näo nägemine kontoris tekitab elevust,» selgitab ta. «Ilmselgelt kahtlustatakse, et see võib olla uus võimalik kolleeg. Oma viisakusega lood juba meeldiva esmamulje ja nii tunnevad möödakäijad, keda tervitasid, sinu vastu siiramalt huvi ja ehk teevad ka paar positiivset märkust sinu intervjueerija – vot see oli küll meeldiv ja julge inimene!»

Mida värbajad Eesti ettevõtetest veel soovitasid?

•       Puhas ja korrektne riietus on alati oluline.

•       Lisa võimalusel juurde videotervitus ja -tutvustus, seda eriti loomingulisust nõudvatesse ametitesse kandideerides

•       Mõtle kohe ka sellele, kes võiks olla sinu soovitajaks – see näitab värbajatele, et sa pole elus sildu põletanud ja suudad teha vajadusel koostööd ka näiteks oma endise tööandjaga.

•       Jää sõbralikuks ja avatuks ka siis, kui sind ei valita – töökohad muutuvad, ettevõtted arenevad ning ettevõtete personalijuhtidele jäävad eelmistel kandideerimistel säranud sõbralikud kandidaadid väga hästi meelde. Just nemad on esimesed, kellega järgmisel korral uut kolleegi otsima asudes ühendust võetakse, sest see on ettevõttele soodsam lahendus kui alustada kogu värbamisprotsessi päris otsast peale.

•       Teinekord piisab suurte väljakutsete ligimeelitamiseks vaid ühest väikesest sammust, et muutuda võimalustele nähtavaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles