Moodne naine: nädal vallalise naise elus

, moodne naine, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Alamy / Vida Press

Ma olen nüüd neli kuud vallaline olnud ja see on olnud üks igavene emotsionaalne karusell. Kuigi ma aktiivselt hetkel tulevast abikaasat ei otsi, on mehi mu elus palju ja Tinderi-ajastul tekib neid aina juurde. Ning sellest hoolimata tunnen end väga üksikuna. Tahate teada, milline on üks moodsa vallalise naise nädal? Aga palun!

Teisipäev

Mõned nädalad tagasi sain baaris tuttavaks Saarlasega. Ta ei ela Tallinnas, aga käib siin töö asjus. Olime kell neli öösel hipsteridiskol kokku põrgates mõlemad purjus, klappisime koheselt ja pärast mõnda ühist jooki ning liiga avalikku suudlust maandusime minu juures. Sellest saati suhtleme päris tihedalt ja nüüd ööbib ta linna tulles minu juures.

Täna jõuab ta lausa keset päeva, nii et räägin ennast ka töölt vabaks. Vaatame filme, tellime toitu, jutustame ja seksime mu diivani katki. Korraks tekib öösel ta kaisus uinudes nii turvaline tunne, et hoian end armumisest rääkimast tagasi.

Kaine mõistusega tean, et armastusest on asi kaugel, meil pole mitte midagi ühist, ta on minust noorem ja elab kaugel. Vallalise elus on aga korralik embusehellus suurem rariteet kui regulaarne seks, nii et raske on end tagasi hoida ja korrutan talle uniselt, kui hea meel mul tema üle on. Saarlane ei ütle midagi, aga surub mu põse turvaliselt oma rinnakarvadesse ja jääb kiiresti magama.

Kolmapäev

Hommikul tahan Saarlasele mune praadida, aga ta ei soovi. Seksime kuidagi möödaminnes, eelmise õhtu kirglikud kaelasuudlemised jäävad ära. Hea on ikkagi. Uusi plaane me ei tee, sest kumbki ei tea täpselt oma graafikut, aga uksel ütleb ta mulle, et ma pahandusi ei teeks. Ma jumaldan seda, kui mehed mul paluvad olla ettevaatlik ja hea.

Olen tööl ja trennis hilise õhtuni kinni ning vajun koju tulles veel Saarlase järgi lõhnavatesse linadesse. Klaasistunud pilguga valin näpuviibutusega Tinderis mehi, aga eriti kellegagi suhelda ei viitsi.

Neljapäev

Räägin terve päev ühes aknas Saarlasega ja teises ühe juura magistrandiga, kellega alustasin paar nädalat tagasi Tinderis suhtlemist. Juristiga olen vahepeal Facebooki edasi kolinud, meil klapib ülimalt hästi, aga ta ei suuda kuidagi siiani kohtumiseks kindlat plaani teha. Mina ei viitsi mehi kerjata.

Õhtul on mu parima sõbranna sünnipäev. Olen juba valmis enamjaolt naiste seltskonnas kveekerlikult veini jooma, kuid mida tund peol edasi tiksub, seda rohkem saan aru, et vestlen hoopis ühe ammu tuttava piltilusa kutiga. Tarkvaraarendaja on ka minust noorem, aga mulle juba enne vallaliseks jäämist alati silma visanud ja lilli saatnud. Peo lõppedes jään temaga kahekesi viimases baaris viimast siidrit jooma.

Kui suitsult tagasi tulen, ootab ta mind baari koridoris ja suudleb mind sõnagi lausumata. See on kõik väga kuum ja me veedame järgmised tunnid ameledes kõigepealt baari hoovis kangi all, siis Uberis ja lõpuks tema diivanil.

Seks ei ole eriti märkimisväärne, sest ta on purjus ja ei suuda korralikult sooritada. Jätame pooleli ja kondoomi ära võttes lohutan teda, et pole midagi ja kõigil juhtub. Kogu see olukord tüütab mind natuke, aga jään ikkagi ööseks.

Reede

Magan ainult mõned tunnid, sest Tarkvaraarendaja norskab mulle kõrva. Panen riidesse ja lähen ilma teda äratamata.

Esimeses kohvikus pannkooki süües helistan eilsele sünnipäevalapsele, kes räägib et Tarkvaraarendaja läks hiljuti oma eksiga jälle kokku. Olen päris solvunud, sest esiteks ei teadnud ma midagi selle kohta, et aitan tal oma naist petta ja teiseks jõudis juba mu peast käia läbi mõte, et meie vahel võiks midagi pikemat areneda.

Päeva veedan tööl ja trennis ning õhtul ei jaksa enam välja minna. Selle asemel vaatan kodus telekat ja kirjutan paralleelselt Saarlase ja Juristiga. Tarkvaraarendaja ei ütle mulle mitte ühtegi sõna.    

Laupäev

Ärkan varakult ja kainelt ning otsustan olla asjalik. Kuidagi aga hakkan päeva möödudes aina rohkem kujutama nii kaubanduskeskuses kui tänaval autodevoolus ette, et näen Logistikut. Logistik oli mu esimene Tinderimees, mees, kes murdis kusagil jõulude ja valentinipäeva vahel mu südame nii armutult, et ma pole sellest siiani üle saanud. Olen sel talvel tema pärast meretäie nutnud ja sada korda endale vandunud, et nüüd on kõik läbi. Ometi näen ta nägu igas inimmassis ja üle päeva unes.

Me ei ole Logistikuga juba peaaegu kuu aega suhelnud ja viimane kohtumine hotellisviidis lõppes väga koledalt. Aga ikkagi murdun ma õhtupoolikuks ja helistan talle mitu korda, saades alati kinnist tooni. Pika mõtlemise peale mõistan, et Logistik on mu numbri ära blokeerinud ja see läheb mulle kohutaval kombel korda.

Õnneks on mu sõbrannal võimalik kiirkorras mitme veiniga minu poole ilmuda. Proovime omavahel numbri blokeerimist ja veendun täielikult Logistiku uues alatus sammus. On ikka siga. Eesti Laulu hääletuse ajaks oleme nii purjus, et ei saa sõbrannaga kumbki enam midagi aru.

Logistiku suudan korraks unustada, aga saadan mitu sõnumit oma nelja kuu tagusele Eksmehele. Ta on vahepeal Saksamaale kolinud ja kutsub mind endale külla. Otsustan minna. Kõik on ükskõik.

Pühapäev

Magan pool päeva, siis teen tööd. Räägin nelja erineva sõbrannaga telefonis Logistikust ja kõik nad kinnitavad mulle, et see mees on idioot ja ei vääri mu tähelepanu. Trennis aga mõtlen iga minut ainult temale.

Kell üksteist õhtul ilmub mu ukse taha Saarlane, kes on viimasel hetkel otsustanud linna tulla. Oleme mõlemad väsinud, aga mul on tegelikult hea meel, et ei pea üksinda olema. Seks temaga on iga kord parem ja ka rinnakarvad on eeskujulikud. Enne magamajäämist küsib ta, kas vahepeal on minu juures keegi teine käinud ja ütlen, et ei ole. Ma ju otseselt ei valeta, Tarkvaraarendajaga olime tema juures.

Esmaspäev

Meelitan hommikul Saarlase endaga jalutama, sest hommikusööki ta ikka veel ei taha. Vahepeal teeb mu Tinder mitu korda häält ja see on natuke piinlik. Hakkan mõtlema, et ehk peaks ma suhtele Saarlasega võimaluse andma, vähemalt on ta olemas ja mu vastu kena. Enne autosse istumist võtab ta aga üles jutu, et me oleme tema arvates ainult sõbrad ja talle selline näeme-siis-teeme korraldus väga sobib. Teen näo, et ei solvu. Ta saab muidugi aru, et valetan, aga ma ise ei suuda mõista, miks. Miks ma solvun, kui ma olen hoopis Logistikusse armunud?

Kui Saarlase auto mu tänavalt ära keerab, saan Eksmehelt vastuse oma viimasele sõnumile. Tean, et kõik mu sõbrannad keelaks mul temale külla minemast, aga mingil põhjusel tundub see lõbusa sigadusena.

Terve ülejäänud päeva hoian telefoni käes, lootes, et Logistik helistab. Tegime sõbrannaga kindlaks, et kuigi tema on minu blokeerinud, saab ta ise mind ikkagi kätte. Logistik muidugi ei helista, nagu ta pole seda teinud juba nädalaid.

Õhtul teatab pika pinnimise peale Jurist, et võiks sel nädalal kokku saada. Olen loomulikult nõus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles