Ämmaemand toob terviseabi lähemale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile ämmaemand Ülle Piiskoppeli vastuvõtul olnud Kati Rõmmeli esiklaps peaks ilmale tulema juba nädala-paari pärast.
Üleeile ämmaemand Ülle Piiskoppeli vastuvõtul olnud Kati Rõmmeli esiklaps peaks ilmale tulema juba nädala-paari pärast. Foto: Sille Annuk

Kogenud ämmaemand Ülle Piiskoppel mõõdab õige pea ilmavalgust nägeva kõhubeebi südamelööke. «Kõik on väga hästi,» rahustab ta.

Hea tervisega lapseootel naiste jälgimine ongi enamikus haiglates suuresti ämmaemandate pärusmaa. Tartus korraldab iseseisvat vastuvõttu 26 ämmaemandat, kellest 15 töötab uutes perekeskuse ruumides.

«Mulle meeldib siinne rahulik õhkkond ja ka see, et ämmaemandal on minu jaoks aega,» kiidab tulevane ema Kati Rõmmel (29) perekeskuse teenust.

«Jah, see on tõeline luksus, et saame pühendada patsiendile terve tunni,» nõustub Piiskoppel, üks ämmaemandatest, kes Tartu Ülikooli kliinikumi uues perekeskuses naisi vastu võtavad. Siia võib tulla ka terve perega – rõõmsavärviliste seintega kabinetti mahub ka vahva mängunurk.

Patsiendile pühendumine

Patsiendile on mugav seegi, et näiteks kardiotokograafia (KTG) ehk loote südametegevuse kontroll tehakse vastuvõtu ajal ja patsient ei pea käima eri kabinettide vahet.

Rõmmel lisab, et kuigi ta elab Tallinnas, otsustas ta tulla sünnitamise ajaks ema juurde Tartusse. Haigekassa ei sea naistele piiranguid: nad võivad ise otsustada, millises haiglas laps ilmale tuua.

«Rase võikski esmalt pöörduda ämmaemanda poole. Saadame patsiendi vähemalt kaks korda naistearsti vastuvõtule, vajadusel ka rohkem, näiteks kui tal ilmneb mingeid terviseprobleeme,» selgitab Piiskoppel.

Ämmaemandad teevad tihedat koostööd naistearstide Pille Vaasi ja Ursula Klaariga. «Nad usaldavad meid,» ütleb Piiskoppel.

Ämmaemand otsustab ka uuringute tegemise vajalikkuse üle, võib määrata teatud ravimeid ja anda välja tõendeid, sünnituspuhkuse lehte jmt.

«Siiski ei või ämmaemand väljastada haiguslehte, see õigus on ainult arstil,» lisab Vaas. Küll võib ämmaemand anda tõendi, et naine tuleks üle viia kergemale tööle.

«Naistele meeldib, et nendega tegeleb üks ämmaemand kogu lapseootuse aja ning ka pärast lapse sündi. Tekib usalduslik vahekord,» kõneleb Piiskoppel.

Ta ütleb, et kõige erilisemad hetked tema töös on ikkagi need, kui ta aitab uue ilmakodaniku elule.

Mitmes suuremas haiglas võib patsient soovi korral sõlmida tasulise teenuse lepingu – et tema rasedust jälginud ämmaemand viibiks ka sünnituse juures.

Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Siiri Põllumaa sõnul on tänu ämmaemandate vastuvõtule lapseootel naistele meditsiiniline abi kättesaadavam, sest naistearstide juurde on tavaliselt pikad järjekorrad.

«Kõige olulisem on see, et ämmaemanda pakutav teenus ei ole protseduuri- ega toimingukeskne, meil on tõesti aega patsienti ära kuulata,» räägib ka ise Tartu Ülikooli kliinikumi naistenõuandla perekeskuses patsiente vastu võttev ämmaemand.

«Naine saab esitada küsimusi ja kõnelda oma muredest-hirmudest. Ämmaemand oskab näha tervikpilti ning hinnata ka sotsiaalseid, psühholoogilisi ja emotsionaalseid aspekte, mitte üksnes kehalisi kaebusi,» lisab Põllumaa.

Naistearstid omakorda saavad pühenduda nendele rasedatele, kellel on tõsiseid terviseprobleeme või mõni haigus, mis võib ohustada rasedust. «Aga kui naisel on tekkinud oma arstiga usalduslik suhe, võib ta tema hoole alla jäädagi – loomulikult ei ole tal kohustust käia raseduse ajal ämmaemanda juures,» ütleb Põllumaa.

Emad on oodatud ämmaemanda vastuvõtule oma tervist kontrollima ka pärast sünnitust. Ämmaemandad annavad nõu, kuidas beebi ja iseenda eest hoolitseda, kirjutavad välja rasestumisvastaseid vahendeid ja vajadusel jagavad nõuandeid imetamise kohta. Tekivad ju noortel emadel sageli mured just esimestel nädalatel pärast haiglast koju saabumist.

Ämmaemanduse võidukäik

Põllumaa sõnul on Eestis haiglaid, kus ämmaemandad on rasedate iseseisva jälgimisega tegelnud juba aastaid, ka enne selle tegevuse ametlikku seadustamist. Näiteks võib tuua Rakvere ja Pärnu haigla, Ida-Tallinna keskhaigla ning erakliiniku Fertilitas.

Rakvere haigla ämmaemand Piret Pärs ütleb, et neil teeb lapseootel naine esimese visiidi ikka naistearsti juurde ja edasi käiakse ämmaemanda vastuvõtul. «Naised on sellise korraldusega väga rahul,» nendib ta.

Ka Ida-Tallinna keskhaigla emadusnõuandlas jälgivad rasedaid põhiliselt ämmaemandad.

«Ka esimene visiit tehakse tavaliselt ämmaemanda juurde,» räägib sealne ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi. «Rase saab ämmaemanda juurde aja enamasti juba nädala jooksul. Esimese visiidi võib teha ka naistearsti juurde, kuid tavaliselt on siis ooteaeg pikem.»

Ida-Tallinna keskhaiglas võtab ämmaemand esimesel visiidil vajalikud analüüsid ja enamasti teeb ka esimese ultraheliuuringu.

«Kõik rasedad külastavad raseduse jooksul vähemalt korra ka naistearsti ning kõrge riskiga rasedad jäävad raseduse jooksul naistearsti jälgimisele,» selgitab ämmaemandusjuht.

Staalfeldt-Rahumägi lisab, et emadusnõuandlas tegeleb rasedatega 26 ämmaemandat ja vastuvõtuaeg on pool tundi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles