Mida teha, kui laps kardab perearsti?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

«Minu kuueaastane laps karjub hüsteeriliselt igal perearsti vastuvõtul, ei lase ennast kuulata, kabinetti ei taha siseneda, riidest lahti ei taha võtta. Kõik sai alguse vaktsineerimisest, kui ta oli kolmeaastane. Lapse suhtumine arstidesse on ka mujal halb. Kui üks kord palaviku tõttu kiirabi öösel kutsusime, siis oli laps samuti hüsteerias, et tahtnud arstiga kontakti võtta. Kas see on levinud probleem? Või pigem, kas peame seda probleemiks pidama? Kuidas saaks olukorda lahendada?» uurib murelik lapsevanem Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

Vastab perenõustaja Agne Vilt

Soovite nõu oma 6-aastase tütre asjus, kes kardab paaniliselt arste ning igasuguseid raviprotseduure. 

Arsti juures käimine on stressi tekitav ka enamusele täiskasvanud inimestest. On täiesti arusaadav, et see lapsele ebamugavust ja mõningast hirmu tekitab. Samas, nii äärmuslik reaktsioon ja vastumeelsus igasuguse meditsiiniga kokkupuute suhtes 6-aastase lapse puhul väga tavapärane ei ole. 

Võiksite analüüsida, mis on sellise ülitundlikkuse põhjustanud. Vaktsineerimine 3-aastasena oli kindlasti valus, aga valu ununeb ajapikku ja usutavasti ei ole see konkreetne valukogemus lapsel enam väga selgelt meeles. Ilmselt on ta endale sisendanud kartust arstide osas ja ennast «üles keeranud». 

Mõelge läbi, kas laps on ehk kogenud, kõrvalt kuulnud-näinud mõnda rasket haigusjuhtumit või kuulnud koduseid arutamas arstide ja ravi poolt põhjustatud valu, ebaõnnestumiste vms üle. Ehk on olnud perekonnas keegi raskelt haige või väga valu kartnud ja seda väljendanud? Võib-olla on ta «korjanud» midagi negatiivset ja hirmutekitavat antud teemal üles meediast. Variant on, et teie lapsel on ekstreemselt kõrge valutundlikkus. 

Väike laps ei suudagi veel oma hirmu valu ees ega valukogemust kontrollida, kuid mida aasta edasi, seda rohkem suudab ta võtta valu mõistusega ja oma hirmust üle olla. Saate last aidata, kui püüate teda mõista, talle antud temaatikat selgitada, hirme maha võtta. 

Kindlasti ärge tekitage lisapingeid lapse hirme tühistades, naeruvääristades, hirme liigselt ratsionaliseerides ja iga arsti juures käigu puhul omalt poolt veelgi ärevust, stressi ja negatiivsust tekitades. 

Püüdke jääda rahulikuks ja toetavaks, nii saate oma last kõige paremini aidata. Kui asi ei parane, pöörduge abi saamiseks lastepsühhiaatri või lastepsühholoogi poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles