Nüüd saate oma küsimustele vastused – nii otsekoheselt ning ausalt, kui ma neid vähegi anda oskan!
Igasugune tagasiside on alati hästi tore, isegi juhul, kui seal seisab, et minu näol on tegemist kibestunud vanamooriga, kes kujutab endale ette, et ta oskab jube hästi kirjutada. No ma tänan! Siiralt! Lihtsalt selle eest, et leidsid aega, et see innustav sõnum minu poole teele panna!
Kirjameres orienteerumine on omamoodi keeruline protsess, aga ma usun, et suutsin parimad küsimused heinakuhjast välja noppida. Siin nad on.
Kui vana sa üldse oled, et sa omast arust kõike tead?
Naisterahva käest pole üldiselt kena tema vanust küsida, aga intrigeeriv küsimus peab ometi vastuse saama. Minu elu on kestnud 28 aastat 4 kuud ning 10 päeva. Ning ei, ma ei tea kõike. Keegi meist ei tea kõike. Küll aga annan ma endast parima, et iga päev midagi uut õppida.
Miks sa ainult seksist kirjutad?
Jah, ma kirjutan muude teemade seas ka seksist. Miks? Sest keegi peab seda tegema! Seks ei ole kindlasti teema, millest tohiks ainult pimedas magamistoas rääkida. Mulle meeldib sellest rääkida, sest tegemist on intrigeeiva teemaga, millel on meeletult palju erinevaid tahke. Eriti äge on see, et inimesed julgevad minuga sellest rääkida. Proovige oma naisele rääkimist – sellest on tõenäoliselt tunduvalt rohkem kasu!
Ma tunnen su mehele kaasa. Kes sellist frukti üldse taluda suudaks?
Mina oma armsale küll kaasa ei tunne! Ma arvan, et tal on minuga vähemalt sama palju vedanud kui minul temaga. Ma olen iga päev meeletult tänulik, et ta minu tujusid taluda suudab ja mind vajadusel paika panna oskab. Eelkõige olen ma tänulik selle eest, et ta mul end hoida ja armastada lubab. Või siis äkki ma ei olegi nii frukt, kui esmapilgul järeldada võiks?
Mul on oma kaaslasega juba pikemat aega mure. Ma ei saa aru, kas ta tahab minuga koos olla või ei taha. Oskad ehk nõu anda? Olen nõus vajadusel maksma!
No nii, ei! Uskuge, mina olen reaalselt viimane inimene maamunal, kes teistele suhtenõu jagama peaks. Ma võin ju avalikult, valjult ja üsna krõbedalt oma seisukohti demonstreerida, aga kellegi teise elu ma ei puutu. Igaüks peab ikka ise otsustama, mis tema jaoks parim on. Sisetunne on siinkohal hästi suureks abiliseks!
Lugesin sinu artiklit ja sain aru, et sul on ka laps. Miks sa teda üksinda kasvatad? Kus lapse isa on?
Jah, mul tõesti on üks tõeliselt tore präänik. Kasvatan ma teda üksinda, sest arvan, et laps ei peaks kasvama kodus, kus vanemad hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni teineteise kõri kallal oleksid. Lapse isa elab oma elu.
Palusid oma loos vabandust naise käest, et tema mehe üle lõid. Kuidas armukese elu maitseb?
Ma ei teagi, kas antud küsimus oleks pidanud ideaalis minus mingisuguseid süümepiinu tekitama või miks see mulle täpselt saadeti, aga süümepiinadega on juba ammu ühel pool. Ma pole kunagi kelleltki meest üle löönud. Annan oma lähedastele alati võimaluse ise oma valikuid teha. Ma ei saa ega taha kellegi elu nende eest elada. Täpselt sama kehtis ka antud juhul. Ma ei sunniks kunagi kedagi enda kõrvale. Milleks? Ükski mees pole vang, vaid inimene nagu iga teinegi. Inimene, kes võiks ideaalis oma elu õnnelikult veeta.
Miks sa sellist jama kirjutad? Muud ei ole oma mõttetu eluga peale hakata?
Ma ise küll ei arva, et mu elu nii vöga mõttetu oleks. Mul on vähemalt neli head põhjust, miks õnnelik olla: vapustavalt kihvt poeg, konkurentsitult ägedaim mees, töö, mille tegemist ma igapäevaselt naudin ja sellega kaasnev enamasti positiivse ja julgustava sisuga tagasiside, mis annab nii palju jõudu, tahet ja energiat, ning kinnitust sellest, et äkki ma ikkagi ajan seda õiget asja.
*
Seekord siis niimoodi. Loodan, et vähemalt need inimesed, kes oma küsimustele vastused said, saavad täna öösel juba tiba paremini magada.
PS! Kallis, tule juba sealt kaugelt tagasi, tahan kaissu!
H.
