Viis naeruväärset Victoria-aegset etiketireeglit

Youtube’i kanal How Stuff Works on kokku kogunud viis kõige naeruväärsemat Victoria-aegset käitumisreeglit.

1. Tõelised naised peavad kandma rohkelt piiravaid rõivaesemeid. Sa oled ehk kursis, et tegemist oli korsettide kõrgajaga, aga ilmselt ei tea sa, kui kaugele sellega mindi. Korsette ei kantud mitte ainult kõrgklassi hulgas, ballidel või pidulikel vastuvõttudel, need oli nii tavalised, et naised kandsid neid isegi vanglates ja rasedana. Laialt kasutati ka krinoliine – metallist konstruktsioone, mis toetasid seelikuid. Rõivastusreeglid olid karmid, selgelt oli paika pandud, millal millist kleiti kanda ning kui kaua pidid sa pärast lähedase surma musta riietuma.
2. Tutvustamisel olid omad karmid nõuded. Victoria ajal ei saanud sa lihtsalt inimesele ligi astuda ja juttu puhuma asuda. Kõigepealt oli vaja, et sind tutvustataks ning mis järjekorras keda kellele tutvustati olenes erinevatest reeglitest. Madalamal sotsiaalsel astmel parunit tutvustatakse kõrgema astme hertsogile ja mitte vastupidi. Selleks pidid sa teadma väga täpselt kõigi oma tuttavate staatust.
3. Tänavaetikett. Kujutle, et sa oled vallaline naine, kes läheb 19. sajandi Londoni tänavatele jalutama. Oot, sa oled üksi? Nii ei saa, sul on vaja eskorti! Aga mis juhtub, kui sa märkad meest, keda sa tunned? Esiteks ei tohi ta sinuga rääkida, enne kui sa selleks märku annad. Teiseks, kui sa tahad temaga pikemalt rääkida, ei tohiks sa seda teha. Sa võid pakkuda talle käe, mille ta võib vastu võtta alles siis, kui on kergitanud sinust kaugemal asuva käega kaabut. Seejärel peate te käsikäes edasi kõndima (tema saadab sind), kuid vestlus peab olema tagasihoidlik ja mitte elav. Kui sa aga tahad rääkida mehega, kes sigarit suitsetab, siis see on võimatu – loeti väga ebaviisakaks, et mehed naiste juuresolekul suitsetavad.
4. Flirtimine. Vallalised noored neiud toodi avalikult «flirditurule» balliga, mis andis kõigile märku, et nad on jõudnud abiellumisikka. Samuti nõustati noori, et potentsiaalseid partnereid tuleks otsida vaid oma sotsiaalsest klassist ning nende kurameerimisüritustel olid alati kohal saatjad, privaatsust noortele paaridele ei võimaldatud.
5. Eksisteeris paaritumishooaeg. Kurameerimine ei toimunud mitte aasta ringi, vaid noored vallalised mehed uurisid «lihaturgu» sotsiaalsete pidustuste hooajal jaanuarist juunini. Kui naisel ei õnnestunud kolme hooaja vältel abikaasat leida, teadsid kõik, et ees ootas teda vanatüdrukupõli.