Meie rahvatantsupidude traditsioon pole veel sadat aastatki vana. Selle esimeseks pääsukeseks peetakse Anna Raudkatsi rahvatantsurühma esinemist 1915 Vanemuise tuluõhtul ja esimeseks peoks 1926. aastal korraldatud Omakultuuri õhtut Kadrioru staadionil. Rahvatantsupidude järjepidevust aga loetakse 1934. aastal toimunud Eesti Mängudest.

Piiskopi karjamõis asus Tartu lähedal. Praegu asub sellel kohal Forseliuse park ja mõisahoonetest pole enam midagi alles. Seal kohtusid esmakordselt Jaan Raudkats ja Sohvi Juhanson. Sohvi oli tulnud Kodavere kihelkonnast tööd otsima, Jaan oli olnud juba põlvkondi «piiskopilane» ning valis töö raudteeteenistuses.

Noorus Piiskopimõisas

Kommentaarid
Copy