Taimetark soovitab: kortsleht – kasulik naisterohi, võluväega kaunitar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taime ladinakeelne nimetus Alchemilla vulgaris viitab otsesõnu alkeemiale – nimelt usuti kaua aega enne meid, et taime kenasti kroogitud lehe kaenlasse kogunenud veepiisk ehk kastetilk on maagilise toimega ja et sellest saab valmistada tarkuse ja nooruslikkuse eliksiiri. Ei tea, kas uskumus ka tõeks on osutunud, kuid vana kommet varahommikuse kastega nägu pesta on meie esiemad au sees pidanud küll. Ja mõnel pool on ikka veel tavaks kortslehele kogunenud vett näole tupsutada, ikka ilusa jume, terve ja kortsudeta naha saavutamiseks.
Kortsleht on laialt levinud taim, Eestis ja Soomes kasvab teda vähemalt paarkümmend liiki, kasvualad on ka mujal Euroopas, Põhja-Ameerikas ja kohati ka põhjapoolses Aasias. Dekoratiivsed, justkui krousitud või volditud lehed, milles ikka sädeleb piisake, on väga pilkupüüdvad ja kaunid.
Lisaks ilusale välimusele ja maagilistele omadustele on ta ka tunnustatud ravimtaim. Hästi noored taimelehed sobivad salatisse, nendes on rohkesti C-vitamiini. Ta sobib hästi teetaimeks, korjata tasub teda igal juhul, aga siis puhtast loodusest ja päikesepaistelisel päeval, eelistada tuleks noori taimi. Kuivatada tuleb õhukese kihina varjulises kohas. Teed saab ka värskest taimelehest, siis tuleks peenestatud taime paar minutit umbes klaasitäies vees kuumutada.
Eesti rahvameditsiinis on kortslehele (ka kurruleht e. pisaratelill, kasteleht, krookleht, kurduskuub käekapsad, käotus, keisrimärgid, kortshein, kollatõberohi) omistatud mitukümmend tervistavat omadust, märksõnadena on rahvasuust üles kirjutatud haiguste nimed nagu: venitus, naistehaigused, kärnad, sammaspoolik, palavik, tiisikus, kopsuhaigused, vere puhastamine, vistrikud, hingamisteede haigused, menstruatsioonihäired, neeru- ja põiehaigused, närvihaigus, külmetushaigused, vistrikud, köha, kopsuhaigused.
Keegi härra väitis, et kortslehel (Alchemilla vulgaris L.) olevat imettegev mõju veremürgistuse korral, eriti aga lapsevoodipalaviku puhul. Saksa kirjanduses olevat sellest taimest üksinda umbes 200-leheküljeline raamat ilmunud. Kortslehe teed tulevat juua 2-3 klaasi päevas 5-10 päeva.
Ravivaks peetakse kogu taime: lehti, õisi ja juuri, millest valmistatakse mitmesuguseid tõmmiseid ja leotisi, lehti kasutatakse ka teesegudes koos teiste taimedega nagu näiteks naistepuna, raudrohi ja kummel.
Taime ingliskeelne nimetus Lady’s mantle ja saksa Frauenmatel räägivad ise enda eest. Läbi aegade on naised kortslehest abi saanud, olgu tegemist korrapäratu ja valuliku menstruatsiooniga, katkeva raseduse või sünnitusjärgse valuliku perioodiga. Kortslehe tõmmisel on lõõgastav, krambivastane, emakat tugevdav, verejooksu peatav ja rahustav toime. Kortslehel on põletikku leevendav ja valu taandav toime, aitab ta normaalsena hoida naise hormonaalset süsteemi. Usuti, et raseduse vältel kortslehe teed tarvitanud naisel tuleb kerge sünnitus.
Kortslehe tee aitab ka ainevahetust korrastada ja soodustab seedimist, leevendab sooltepõletikke ja ravib haavandeid. Ka peetakse teda tugevaks veeajatiks, mistõttu südamehaiged ja neerupõletikke põdevad inimesed võiksid teda kasutada liigse vedeliku eemaldamiseks kehast.
Välispidiselt aitab tõmmisega loputamine leevendada silmade üleväsimust ja silmapõletikku.
Hambavalu vastu tuleks valmistada tugevam tõmmis ja sellega suud loputada. Tõmmise jaoks võetakse kolm supilusikatäit ürti klaasi vee kohta, ja jäetakse seisma neljaks tunniks. Sama tõmmis aitab ka seedehäirete puhul. Siis juuakse seda pool klaasi korraga enne sööki.