Naised jagavad kogemust, kuidas nad ülesöömise lõpetasid

«Ma söön teadlikult. Kuna tegelen joogaga ja teadvus/teadlikkus on minu igapäev, võtsin kümnenädalase teadvustatud söömise kursuse. Olin nn emotsionaalne sööja alates teismeeast, peaaegu 20 aastat. Lõpuks on see läbi.»

«Ma joon klaasi vett ja ootan kümme minutit. Enne ma sõin kogu aeg: kui ma olin kurb, õnnelik, vihane jne. Kui tunnen soovi süüa, joon nüüd klaasi vett ja ootan kümme minutit. Kui ka siis on näljatunne, söön midagi väikest, mis mind järgmise söögikorrani aitab.»

«Ma muutsin enda jaoks ebamugava tunde mugavaks. Et lõpetada emotsionaalne (üle)söömine, on oluline aru saada, et vahel on see okei. Ma otsustasin, et võin endiselt süüa, kui suudan kindlaks teha emotsiooni, mis mul seda tunnet tekitab. Lihtsalt see, et olen väsinud või mul on igav, pole piisav. Kui ma olen päeva jooksul teinud tööd ainult teiste jaoks ning see küpsis on ainuke preemia, mida endale luban, siis on see okei. Mingil hetkel õpid oma tunnetest ja emotsioonidest aru saama ning neid ohjeldama.»

«Kasutan emotsionaalse vabaduse tehnikat. Mind aitab emotsionaalse vabaduse tehnika, mis kujutab endast teatud kehaosade koputamist. See kõlab küll ebausutavalt, aga minu jaoks see on aidanud.»

«Ma harisin ennast. Lugesin söömise ja tervise kohta raamatuid, mis panid mind teisiti mõtlema söögi osas. Näiteks õpetasid need ära tundma, millal mul on tõesti nälg ja millal sellel tundel on muu põhjus.»

«Hoian teatud söögid kodust eemal. On söögid, mida võiksin alati süüa. Minul aitab nendest toitudest eemale hoidmine.»

«Joon teed. Kui tunnen, et tahaks midagi süüa, joon hoopis teed. Kui ka pärast seda on kõht tühi, siis söön.»

Allikas: Women's Magazine