Algas ülemaailmne rinnaga toitmise nädal - luubi all meedikute roll imetamise toetamises

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imetamine.
Imetamine. Foto: Reuters/ScanPix

Augusti esimesed seitse päeva on traditsiooniliselt välja kuulutatud ülemaailmseks rinnaga toitmise nädalaks. Tänavuse rinnaga toitmise nädala loosungiks on «Sustaining breastfeeding together» ehk rõhutada imetamise rolli mitmete globaalsete probleemide leevendamise kontekstis.

Maailmas on beebisõbraliku haigla süsteem kasutusel olnud üle 25 aasta. Beebisõbraliku haigla põhimõtted on lihtsad ja inimlikud – armastada, hoolida, tagada ema ja lapse lähedus, rõhutada rinnapiima vajalikkust ning luua eeldused edukaks imetamiseks. Seni kannab Eestis ainsana alates 2008. aastast beebisõbraliku haigla tiitlit Ida-Tallinna Keskhaigla, kuid eesmärgiks on lähitulevikus ka teisi kriteeriumitele vastavaid Eesti sünnitusmaju sarnase tiitliga tunnustada. Sel aastal on plaanis läbi viia hindamine ka Pärnu Haiglas.

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda ja imetamisnõustamise juhi Ada Vahtriku sõnul tuleks Eesti kontekstis sel aastal esile tõsta meedikute rolli imetamise toetamises. «Naised tulevad meie juurde oma rasedust jälgima, sünnitama ja sünnitusjärgset tuge saama. Suur osa sünnitusjärgsest abist on aga seotud just imetamise alustamise ja eduka jätkumisega,» selgitab Vahtrik.

Siinkohal võib tekkida aga paljudel küsimus, kas heaoluühiskonnas, kus poes on kättesaadav imikutele sobiv segu ja lapsed ei jää nälga ka siis, kui naine otsustab mitte imetada, on rinnaga toitmine üldse oluline?

Vastus on lihtne ja lühike – on! «Mida tervisesõbralikumalt me elame, seda kauem tahame elada ka tervena täisväärtuslikku elu. Kahjuks on meie tervisemured seotud üha sagenevate mittenakkuslike krooniliste haigustega, mis mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti,» selgitab Ada Vahtrik. «Näiteks diabeet, südame-veresoonkonnahaigused ja kõrgvererõhutõbi nõuavad üha rohkem tähelepanu ja ravi. Seejuures on aga tõestatud imetamise positiivne mõju nende terviseriskide vähendamisel.» Vahtrik lisab, et soovitused toita last kuus kuud ainult rinnapiimaga, jätkata imetamist ka teisel poolaastal koos üleminekuga peretoidule ja soodustada imetamist ka teisel eluaastal, kui ema ja laps seda soovivad, peaksid olema kõikide meedikute südameasjaks.

Ettevalmistus loeb palju ning seetõttu on rinnaga toitmise väärtustamiseks Ida-Tallinna Keskhaiglas võimalik augustikuu jooksul osaleda tasuta nii eesti- kui ka venekeelsetes imetamisalast teavet edasiandvates perekooli loengutes, kuhu saab registreerida ka ITK kodulehel.

Lisaks on sel aastal võimalik osaleda ka teisel üle-eestilisel rinnaga toitmise konverentsil «Elu algus – mida lapsed sooviksid?», mille eesmärgiks on tutvustada vanema ja lapse kiindumussuhet ning rinnaga toitmist toetavat ja perekeskset käsitlust tervishoius. Konverents toimub 6. oktoobril, oodatud on perearstid, lastearstid, pereõed, lasteõed, ämmaemandad ning kõik, kes soovivad hea seista rinnaga toitmise edendamise eest. Konverentsi korraldab Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna linnaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles