Toit, milles on kaks korda rohkem valku kui lihas

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ritsikaburger.
Ritsikaburger. Foto: Vida Press

Fitnessiblogijad ülistavad valgurikast toitu ning postitavad Instagrami pilte oma pannkookidest, jogurtitest ja jookidest, kuhu on lisatud valgupulbrit. Tegelikult on töödeldud valgupulbritest üks veelgi parem moodus, kuidas rohkem valke süüa.

Nimelt on putukates kaks korda rohkem valke kui 100 g lihas või kalas, edastab Daily Mail. Miks siis mitte lisada oma smuutisse näiteks jahvatatud ritsikaid?

Kõige valgurikkamad putukad on herilased, mesilased ja sipelgad, mis sisaldavad 100 g kohta 13 - 77 g valku. Lehetäides ja liuskurlastes on 48 - 74 g, ritsikates aga 23 - 65 g valku.

Võrdluseks: näiteks 100 g makrellis on 16 - 28 g valku, 100 veiselihas aga 19 - 26 g valku. 100 g kanalihas on valku umbes 23 g, sealihas aga 20 g. Paljukiidetud munas on 13 g valku.

Isegi termiidid, mis on putukatest kõige valguvaesemad, sisaldavad rohkem valke kui ükski loomaliha, kala või muna.

Naturaalne valgubatoon.
Naturaalne valgubatoon. Foto: Vida Press

Putukate valgusisaldus sõltub liigist ja ka elutsüklist, on siis tegu nuku või vastsega.

Paljud teadlased usuvad, et putukad võivad olla lahenduseks üleilmse toidukriisi vastu, kuna nende kasvatamine ei võta palju ruumi ning selleks on vaja 2000 korda vähem vett kui kulub loomatööstusel. Pealegi saab valida 1900 söödava putukaliigi vahel ja putukatest ei lähe nii suur osa raisku kui lihaloomi toiduks tarbides.

Läänemaailm ei taha kuidagi putukaid oma toidulauale võtta, kuigi kolmandik maailmast sööb neid regulaarselt.

Putukaid võib röstida ja süüa paljalt, kuid neid võib ka jahuks jahvatada ja kasutada küpsetiste valmistamisel või puistata muu toidu peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles