Salapärane Salme annab nõu: mida teha, kui mees tahab koguaeg seksida? (1)

Mu mees tahab liiga palju seksida! Issakene, ma ei oleks kunagi arvanud, et selle üle kurtma hakkan, sest vallalisena tundsin end tihti just füüsiliselt üksikuna. Nüüd aga olen juba üle aasta püsisuhtes ja tema rautaks mind ikka veel iga öö nagu meie esimesel nädalal. Kas ta siis aru ei saa, et kuigi seks on väga tore, ei jõua mitte keegi ennast kogu aeg seksikana tunda? Vahepeal tahaks lihtsalt pidžaamades teleka ees krõpsu süüa, kaua ma ikka nagu pornofilmis elan?

Lõpuks ometi tuleb selline murekiri, millele ma kohe kahe käega alla kirjutaks! See elu, mida sa elad, on ju üks õuduste öö! Ma saan aru küll, et alguses uue meesterahvaga magnetid ühe külmkapi peale kolides on raske panna vastu soovile iga minut oma õhetavad palged tema rinnakarvadesse suruda. Usu mind, olen minagi oma parimatel päevadel voodis akrobaatikaga tegelenud, aga siis sellest ära väsinud.

Vaata, siin on aga üks väga oluline asi. Sa võid ju ise mõelda küll, et seda saia ma olen juba söönud ja täna väga ei viitsi, aga nii võib väga kergelt paarisuhte nässu keerata. Kui mina oma esimesest abikaasast lahutasin, algasid meie probleemid just voodist. Vaata, kui sulle ikka öeldakse rohkem ei kui jaa, ei mõju see ainult sinu eneseusule, vaid laiemalt kogu tujule.

Minul oli küll nii, et lõpuks ei tahtnud ma enam oma mehega muid asju ma teha, sest tema ei tahtnud palumise peale pükse maha võtta, ning nii me koos kannatasime. Alguses kannatasime, lõpuks tuli lahkuminek. Nii et kui sa vähegi suudad, siis ela ikka olukorda sisse ja naudi seda küllust, millest enamus naisi ja üldse ainult imestab. See muidugi ei tähenda, et enne ja pärast asjaajamist ei tohiks mugavaid lössis riideid kanda või krõpsu süüa. Just vastupidi, pärast kerget füüsilist pingutust on isu seda parem.

Otsisin pikka aega tööd ja lõpuks sain suurfirmasse, kus on keskastme juhataja mu vana sõbranna. Tema mind tegelikult sinna aitaski. Nüüd olen tema otsene alluv, ja kuigi palgatöö leidmine oli minu jaoks suur kergendus, närib mind pidev süütunne sõbranna ees. Tunnen kogu aeg, et valmistan talle pettumust, no ja eks ta on ikka maininud ka, et ootas palju. Näiteks ei julge ma enam temaga nädalavahetusel eriti pidutseda, sest kord mainis ta mulle esmaspäevasel koosolekul, et näen väsinud välja. Samuti ei saa me enam omavahel igapäevase stressi üle kaevelda, sest suur osa hädadest on ju seotud tööeluga.

Ega sul muud üle ei jäägi, kui valida, kas sõbranna või töö. Kindlasti on maailmas sinust ja minust ideaalsemaid inimesi, kes suudavad jätta alluva-ülemuse rolli kontorist lahkudes klaasukse taha, aga tegelikult on teievaheline tasakaal nüüd täielikult paigast ära. Ainus põhjus sõbrannasid pidada on ju see, et saad nendega ilma kriitikat või halvakspanu kartmata kõigest rääkida, aga kui sa samal ajal oma tegude eest tööl pähe saada kardad, siis on targem suu kinni hoida.

Ma kusjuures ei leia, et see oleks nüüd teab mis hirmus õnnetus. Vaata, inimesed kasvavadki lahku. Mehega on lugu teine, siis tulevad mängu kooselu, lapsed ja muu eluline, aga niisama sõprussuhetes juhtub tihti see, et inimesed lihtsalt liiguvad erinevates suundades. Ma ei usu, et sa oma kolleegidelt eriti plusspunkte saad, kui ainult bossile poed ja nemad ära unustad, nii et äkki tasub hoopis enda ümbert uusi tutvusi otsida. Mis aga sinust ja su vanast sõbrast saab, näitab ainult aeg. Lihtsalt ära väga kurvasta, kui te enam eriti lähedased ei ole, vaata, kuidas ta sulle nähvab!