/nginx/o/2017/10/03/7169013t1ha1c7.jpg)
«Mul on mure, et mu peagi kaheaastaseks saav neiu on ikka veel tissi otsas ja kuigi sealt enam piima ei tule, on imemisvajadus olemas,» kirjutab ema Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.
Ema kurdab: kaheaastane tahab rinda ainult läheduse tõttu - kuidas sellest võõrutada?
4. oktoober 2017, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saime möödunud kuul suhteliselt valutult lutist lahti, võib-olla on tal veel sellest tingitud lutsutamise soov. Eriti tahab ta õhtuti tuttu jäädes tissi imeda ja mudida.
Olen määrinud rinnanibu küüslauguga, aga sellest pole kasu. Korraks saab eemale, kuid siis mõju kaob ja taas lutsib ta seda. Öösel ka ärkab läbi une ja otsib tissi. See kõik on nii kurnav ja rinnanibu on imemisest valus. Mida teha?»
Vastab psühholoogiline nõustaja, Gordoni perekooli koolitaja Õnne Aas-Udam:
«Ema rind, selle imemine on lapse jaoks tema elu alguses baasiline vajadus - olla kontaktis emaga, tunda end turvaliselt, hoitult ja hästi. Saavutada turvaline kiindumussuhe, mis loob aluse iseenda ja maailma usaldamiseks edaspidi.
Nüüdseks on teie tütar juba 2-aastane ning kindlasti juba ammusest ajast tahke toidu ning erinevate jookide peal. Rinna imemine on aga säilinud, nagu isegi nimetate, et tal on säilinud lutsutamissoov.
Lapse jaoks on teie rind ja teiega koosolemine lihtsalt harjumuspäraseks saanud turvalise läheduse saavutamise viisiks. Teie tunnete, et see kõik on kurnav, olete määrinud rinda küüslauguga, kuid see pole aidanud.
Mida teha? Esiteks tuleb teil endal olla oma otsuses kindel - et rinnaandmisega on nüüd lõpp. Kuna tegu 2-aastasega, siis annab temaga juba asju rääkida. Selgitada, miks te ei soovi enam teda imetada ja mis see teile tähendab. Lihtsate sõnadega, lühidalt ja selgelt. Vajadusel korduvalt. Kindlasti lisage, et armastate teda endiselt väga, ja saate aru tema vajadusest olla teiega koos.
Kui laps reageerib sellele nutuga, on frustreeritud, siis on see loomulik reaktsioon - meile kellelegi ei meeldi kuulda «ei!». Jääge rahulikuks, peegeldage lapse tunded talle tagasi, lubage olla kurb ja et saate temast aru. Aga rinda ta enam ei saa.
Lähedusvajadust saate lapsel katta ka teisiti. Pakkuge ise välja võimalikke tegevusi, mis kinnitaksid/pakuksid lapsele füüsilist kontakti ja seega turvatunnet. Kaasake last ennast samuti välja pakkuma tegevusi, mis talle meeldib koos teiega teha.
Üks variant on selles küsimuses konsulteerida ka imetamisnõustajatega www.siet.ee või võite rinnast võõrutamise kohta küsida nõu oma perearstilt.»